Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Uu - uppsjö ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
uppsjö/uppståndelse
lauluga, —sjö 1. suurvesi, kõrgvesi. 2. fig.
küllus, —skaka1 tr. vapustama, erutama,
ärritama; läbi raputama, —skakad adj. part.
vapustatud, —skakande adj. part. vapustav.
—skatta1 tr. arvestama, hindama; fig. lugu
pidama. —skattbar adj. hinnatav, —skattning
—en hindamine; lugupidamine,
—skattningsvis adv. hindamise järgi, —skeppa1 tr.
laevaga põhja poole v. jõge mööda üles saatma.
—skicka1 tr. üles saatma, —skjuta4 tr. edasi
lükkama. —skjutbar adj. üleslükatav,
üleslas-tav. —skjutning üleslükkamine, üleslaskmine.
—skotta1 tr. üles kühveldama. —skov
viivitus, edasilükkamine; pikendus, u. med
inbetalningen maksupikendus. —skovspolitik
venitamispoliitika. —skovsyrkande jur., pöl.
edasilükkamisnõue. —skrapa1 tr. üles, lahti
kraapima, —skriva4 tr. 1. üles kirjutama, v.
märkima. 2. kirjutamisel ära tarvitama. 3.
erik. revaloriseerima. —skruva1 tr. lahti
kruvima; üles kruvima; fig. tõstma, kõrgeks
ajama, —skrämma2 tr. üles hirmutama,
ehmatama; üles ajama, —skuret adj. part.
lahtilõigatud (liha, vorst jne) —skyffla1 tr.
üles kühveldama, —skära4 tr. 1. lahti
lõikama. 2. årh. lõikama, vad människan sår det
får hon ock u. kuidas külvad, nõnda lõikad.
—skärra1 tr. erutama, ärritama, —skärrad
adj. part. erutatud. —skölja2rr. (välja)
loputama; uhtuma. —skörta1 tr. 1. üles käärima. 2.
hinda tõstma; fig. nülgima, petma.
—skört-ning —en,—ar 1. fig. nülgimine, pettus. 2.
üleskäärimine, —slag 1. algus, hakatus;
tõuge, aje, impulss. 2. erik. käänis, reväär,
rabatt. 3. muus. arsis, takti rõhuline osa. 4.
lahtilöödud koht raamatus, —slagsbok teatmik,
—slagsord märksõna, —slagsända 1. niidi—,
lõngaots. 2. fig. tugipunkt; juhtnöör,
—slagning kihluse tühistamine, —slamma1 tr.
mu-dastama, ummistama, —slicka1 tr. ära
lakkuma. —slita4 tr. lahti kiskuma, lahti rebima;
kulutama, ära kandma, —slitande adj. part.,
fig. pingutav, kurnav, —slitsa1 tr. lõhki
lõikama. —sluka1 tr. alla neelama, båten u-des av
mörkret fig. laev kadus pimedusse. —sluppen
adj. part. 1. rebenenud, lahtiläinud. 2. fig.
ülemeelik, vallatu, —slutning 1. sõj.
rivistumine. 2. osavõtt. 3. keem. lahustamine. —slå4
tr. üles lööma, välja panema;/?^, tühistama,
slå upp förlovningen kihlust tühistama.
—slänga2 tr. üles loopima, —släpa1 tr. üles
lohistama, —släppa2 tr. üles laskma; ped.
järgmisse klassi laskma, —sminka1 tr. (uuesti
üle) minkima, —smyga4 refl. üles hiilima.
—snappa1 tr. juhuslikult teada saama; kinni
püüdma, haarama, kätte saama, —sno3 tr.
lahti keerutama, —snoka1 tr. üles tuhnima,
üles nuhkima. —snoning lahtikeerutamine.
—snygga1 tr. puhastama, korrastama.
—snöra2 tr. (sidemest) lahti tegema, —sopa1
tr. ära pühkima; puhastama, —sortera1 tr.
ära sorteerima, —spana1 tr. üles otsima, jälgi
mööda ajades otsima, —sparad adj. part.
säästetud, —sparka1 tr. (jalaga) üles
kraapima; (jalaga) õhku lööma, kõrgele viskama.
—spelning proovimängimine; avamäng.
—spelt adj. part. lõbus, vallatu. —spetad adj.
part., fig. kõrgel üleval, barnen satt u-e på
staketet lapsed istusid üleval plangu otsas.
—spika1 tr. (kinni, üles) naelutama, —spira1
intr. tärkama, võrsuma, —spricka4 intr.
pragunema, lõhenema. —springa4 intr. 1 .fig.
tekkima, sündima. 2. esile hoovama. 3. üles,
püsti kargama, —spritta4 intr. püsti
hüppama. —språng üleshüpe. —sprätta2 tr. lahti
harutama; lahti lõikama, —spy3 tr. välja
oksendama. —spåra1 tr. üles otsima, jälgi
mööda ajades otsima, —späda2 tr. lahjendama,
vedeldama, —spänna2 tr. avama, lahti
lööma; pinguldama; üles tõmbama; järele
laskma, spänna upp ett paraply vihmavarju lahti
lööma, spänna upp ett klädstreck pesunööri
üles tõmbama, spänna upp en rem rihma
lahti tegema, —spärra1 tr. pärani avama, —stad
sisemaalinn. —stapla1 tr. üles laduma.
—stega1 tr. sammudega mõõtma, —steka2 tr.
üles praadima, —sticka4 I. tr. üles torkama;
mer. märgistama. II. intr. kõrguma, näha
olema, välja paistma, —stiga4 intr. ülespoole
astuma, üles ronima; tõusma, püsti tõusma;
tekkima, stiga upp i en vagn vankrisse
istuma, blodet steg upp i ansiktet veri tõusis
näkku, stiga upp på tronen troonile astuma,
stiga upp tidigt vara üles tõusma, en
rr^isstanke steg upp hos honom temas tekkis kahtlus,
—stigning ülestõusmine. —stigningstid
ülestõusmisaeg. —stocka1 tr., erik. (hatt)
vormima. —stoppa1 tr. täis toppima, —strama11.
tr. pingutama, pinguldama. II. refl. end
sirgeks ajama, end kokku võtma, —struken adj.
part., med uppstruket hår üle pea kammitud
juustega, —stryka4 tr. üles lükkama; üle pea
kammima, —stråk muus. poognatõmme
ülespoole. —sträcka2 tr. ülespoole sirutama; üles
tõstma; fig. noomima, peapesu tegema,
—sträckning 1. sirutamine, tõstmine. 2. fig.
noomitus, peapesu, —sträckt adj. part., fam.
pidurõivais. —ström kõrgvesi. —ströms adv.
vastuvoolu. —studsig adj. ninakas; tõrges,
kangekaelne, —stuva1 tr. (toitu) üles
soojendama. —styltad adj. part. ülespuhutud,
afekteeritud. —stå4 intr. tekkima, sündima; årh.
(surnuist) üles tõusma, —stående adj. part.
püstiseisev; tekkiv, esilekerkiv. — ståndelse
556
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
