Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Friedrich Karl Johann Kuhlbars - Eestimaa, mu isamaa - Wanemuine (Kui Kungla rahwas kuldsel a'al) - Enne (Kui hüüdis künnilind: ööpik!)
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
90
Eesfimaa, mu isamaa.
Eestimaa, mu isamaa,
Kuis mul kallis oled sa !
Murrawad ka maru tuuled
Taara wiimsed tammepuud,
Siiski hüiidwad minu huuled I
..Eestimaa, suil’ annan suud!"
Eesti waprad wanemad
Waimu wallast waatawad
Peas neil paistwad pärli
kroonid.
Wõidu laulud kõigil suus,
Kojas kuninglikud troonid,
Kuldsed kandled palmipuus.
Eestimaa, su mehe meel
Pole mitte surnud weel !
Nõuab surm ka rohket
lõi-Suure sõa käraga, [kust
Truuiks jääme isamaale
Wiimse were tilgani !
Wanemuine.
Kui Kungla rahwas kuldsel a’a!
Kord istsid kotta sööma,
Siis Wanemuine murumaal
Läks kandle lugu lööma.
Sealt saiwad lind ja lehepuu
Ja loomad laululugu;
Siis laulis mets ja mere suu
Ja Soome rahwa sugu.
Siis Endla piiga, woolas wiis,
Sai noori päiwi näha,
Ja Muru eide tütred siis
Tall pandsid pärja pähä.
Ma mängin mättal, hiie teel
Ja õhtu hilja õues,
Ja Wanemuise kandli keel,
See põksub minu põues.
Enne.
Kui hüüdis künnilind : Öö
Ja Koit ei tahtnud tulla,[pikk!
Siis ehas hellalt hämarik,
Et süda suutas sulla.
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
