Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Lühike rootsi keele grammatika - Morfoloogia - Tegusõna (verb)
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
516
§ 28. Tegusõna pöördkonnad.
Ajavormide moodustamise järgi võib rootsi reeglipärased tegusõnad jagada nelja
pöördkonda, millele lisandub viies, ebareeglipäraste tegusõnade pöördkond.
Preesensi, imperfekti, supiinumi ja perfekti partitsiibi lõpud on reeglipärastel tegusõnadel
järgmised:
I pöördkond: II -ar -ade -at -ad
(-er) -de -t -d
III -er -te -t -t
IV -r -dde -tt -dd
II pöördkonna preesens võib olla lõpuga -er või ilma lõputa, juhul kui tüvi lõpeb
r-iga (näit. tegusõnast höra on preesensivorm hör).
Käesolevas sõnaraamatus on reeglipäraste tegusõnaliste märksõnade järel antud
sõnaliigi märgend ja pöördkonna number (vi, v2 jne.). Ebareeglipäraste tegusõnade
muutevormidest on imperfekt ja supiinum antud märksõna järel.
Alljärgnevas tabelis on iga pöördkonna verbide, sealhulgas ka vastavasse
pöördkonda kuuluvate depoonensverbide (vt. § 36) kohta toodud mõned näidissõnad. Neist
on antud viis põhivormi: infinitiiv, preesens, imperfekt, supiinum ja perfekti
partitsiip; depoonensverbidel perfekti partitsiip puudub.
Pöördkond Märgend Näited
I vi kalla — kallar — kallade — kallat — kallad fattas — fattas — fattades — fattats
II v2 bygga — bygger — byggde — byggt — byggd breda — breder — bredde — brett — bredd skilja — skiljer — skilde — skilt — skild glömma — glömmer — glömde — glömt — glömd tända — tänder — tände — tänt —■ tänd höra — hör — hörde — hört — hörd blygas — blyg|e]s — blygdes — blygts brännas — bränn|e]s — brändes — bränts
III v3 söka — söker — sökte — sökt — sökt byta — byter — bytte — bytt — bytt lyfta — lyfter — lyfte — lyft — lyft skvätta — skvätter — skvätte — skvätt — skvätt kröna — kröner — krönte — krönt — krönt begynna — begynner — begynte — begynt — begynt tyckas — tyck(e]s — tycktes — tyckts
IV v4 tro — tror — trodde — trott — trodd sy — syr — sydde — sytt — sydd brås — brås — bråddes — bråtts
§ 29. Ebaieeglipärased tegusõnad.
Ebareeglipärased tegusõnad moodustavad imperfekti ilma erilise lõputa ainult
tüvevokaali muutuse (ablauti) abil; supiinumi lõpp on alati -H, kusjuures ka siin
võib esineda tüvevokaali muutus. Oleviku lõpp on tavaliselt -er või -r (skriv-er
’kirjutan’, få-r ’saan’); kui tüvi lõpeb r-ga või ühe l-ga, siis on olevikuvorm lõputa
{lara ’sõitma’ — far ’sõidan’; stjäla ’varastama’ — stjäl ’varastan’).
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
