- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
388

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - T - tippa ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

tippa

388

tjusig

tippa I vi 1) maha v. tühjaks kallutama;

2) ümber v. kummuli minema
tippa II vi ennustama;
ennustusvõistlusest osa võtma, spordilotol
mängima

tippning I maha- v. tühjakskallutamine;

prahi mahapanek
tippning II sport, ennustusvõistlusest

osavõtmine, spordilotol mängimine
tippvagn s2 1) kallur(auto); 2) rdt.
kaad-vagonett

tips s7 1) nõuanne, näpunäide; iå ~ om
ngt millegi kohta näpunäiteid saama;
2) sport, spordiloto; ~kupong [-o-]
s3 spordilotopilet; ~ vinst s3
spordi-lotovõit
tiptop [-top] inv. tipp-topp
tirad s3 tiraad
tisdag [ti:s-] s2 teisipäev
tiss ei s7: ~ och tassel (kõrva)
sosistamine, susistamine, susimine; ~la vi:
~ oeh tassla (kõrva) sosistama,
susis-tama, susima
tiste! I s2 bot. karuohakas
tistel II s2, ~ stång tiisel
titan 1) s3 mät. titaan; 2) -en v. -et keem.

titaan; ~ isk titaanlik
titel [titt-j s2 1) pealkiri; ~n på boken
raamatu pealkiri; 2) tiitel; lägga bort
titlarna sina peale üle minema; ~ blad
s7 tiitelleht; ~ match s3 tiitlimatš;
~roll [-o-] s3 teatr. nimiosa; ~sjuka
-n tiitlimaania
titrera keem. tiitrima
titt I adv.: ~ och tätt (ofta) sageli,
tihtipeale

titt II s2 1) vaade; pilk; ta sig en ~ på
ngt millelegi pilku heitma; 2) (lühike)
külaskäik; tack för ~ en! tänan
külaskäigu eest!; ~a vi 1) vaatama; pilku
heitma; piiluma; ~ sig i spegeln end
peeglist vaatama; ~ på tv televiisorit
vaatama; 2) (rõhul, abisõnadega):
~ efter järele vaatama; ~ fram välja
vaatama v. piiluma; välja paistma,
esile ulatuma; ~ igenom läbi
vaatama; ~ in sisse vaatama; kõnek.
sisse astuma; ~ in hos (till) ngn
kellegi poole sisse astuma; ~ ner maha
vaatama, pilku langetama; ~ ner på
ngn kellegi peale ülalt alla vaatama;
~ på pealt vaatama; ~ upp üles
vaatama, pilku tõstma; ~ ut välja
vaatama; ~ ut ngn kedagi vahtima; ~ ut
på landet lühikeseks ajaks maale
sõitma; ~ över a) üle vaatama,
kontrollima; b): ~ över till grannarna ett
tag kõnek. korraks naabrite poole
sisse astuma
titt |are (televisiooni)vaataja; —glugg
s2, ~ hål s7 vaateava, -pilu; ~ skåp s7

vaatekast; ~ut -en: leka ~ peitust
mängima

titul|atur tiitlid, aunimetused; ~era

tituleerima; ~ är titulaarne
tivoli s6 tivoli, lõbustuspark
Ija interj. noh!, tjah!

tjafs -et kõnek. lollus, jamps; ~a vi
lollusi rääkima, jampsima
tjalla vi fam. (peale) kaebama, keelt
kandma; ~ re (peale)kaebaja,
keeie-kandja

tjat -et norimine, irin; ~a vi norima,
irisema; ~ig 1) noriv, irisev; 2) tüütu,
igav

tjatt|er s7 kõnek. loba, vada; ~ra vi

lobisema, vatrama
tjeck s3 tšehh; ~isk adj. tšehhi; ~iska

1) -n tšehhi keel; 2) sl tšehhitar
tjej s3 kõnek. tüdruk
tjo t-u:-]: ~ oeh tjim lärm, möll
tjock [-o-] paks; jäme; tüse; det kommer
~ t med folk i kväll kõnek. täna õhtul
tuleb palju rahvast; ~i hår paksud
juuksed; ~a sl paks udu; ~flytande
veniv, paks; ~hudao adj. p.
paksu-nahaline; ~ is s2 kõnek. paksuke;
~ lek s2 paksus, jämedus; ~ magad
adj. p. suure kõhu v. vatsaga; ~na vi
paksenema, tüsenema; tihenema; ~
till paksuks v. tihedaks muutuma;
~skalig paksukooreline (puuvilja
jms. kohta)-, ~skalle s2 puupea,
lollpea; ~ skallig paksu kolbaga;
nürimeelne; tönts; ~tarm s2 anat.
jäme-sool; ~ ända s5, ~ ände s2 jämedam
ots

tjog [-o-] s7 kakskümmend tükki; ett ~

kräftor kakskümmend vähki
tjud|er s7 köis, ohelik; ~ ra vi köide v.

oheliku otsa panema
tjuga sl (heina)hang
tjugo [-gu, kõnek. -ge] num.
kakskümmend; ~en, ~ett kakskümmend üks;
~ femöring kahekümneviieööriline;
~ första kahekümne esimene
tjugon|de [-onde] kahekümnes; —(dej-

del kahekümnendik
tjugotal -et: ett ~ umbes kakskümmend;
på ~et (sajandi) kahekümnendatel
aastatel
tjugu v/, tjugo

tjur s2 pull; ~a vi kõnek. mossitama;
pahutsema; ~ fäktare härjavõitleja;
~fäktning härjavõitlus; ~ig 1) morn,
pahur; 2) tõrges; ~kalv s2 härg- v.
pullvasikas; ~skaKe s2 põikpea;
~ skallig kangekaelne, põikpäine
tjus|a vi võluma, veetlema; ~ till ngn
kõnek. kedagi ära võlvima; —ar’ lock
[-o-] s2 võluv juuksekihar; ~ ig

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:56:17 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1979/0388.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free