- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
120

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - F - fastetid ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

fastetid

120

femtonåring

fastetid s3 paastuaeg
fast I frusen kinnikülmunud; ~ grodd
sissejuurdunud; ~ göra kinnitama;
külge panema v. liitma
fastighet kinnisvara; krunt
fastlag utr. sg. paastuaeg; — s [ bulie s2

vastlakukkel
fastland s7 maismaa; mander,
mannermaa

fastmer(a) pigem(ini), ennem(ini)
fastna vi kinni jääma; külge hakkama;
~ i minnet mällu sööbima; ~ lör ngt
midagi (välja) valima, millegi kasuks
otsustama

fast |nagla vi kinni naelutama; ~ slå,
— ställa v2 1) (kindlaks) määrama; 2)
kinnitama; 3) nentima, sedastama;
~ taga kinni võtma v. püüdma
fastän kuigi, ehkki

fat s7 1) liud, vaagen; alustass; 2) vaat,
tünn; öl iran ~ vaadiõlu; det ligger
honom i ~et see mõjub halvasti ta
väljavaadetele v. positsioonile
fatabur vt. fatbur

fatal 1) saatuslik; 2) piinlik, ebameeldiv;

~ situation ebamugav olukord
fatalier pl. jur. tähtaeg
fatalistisk fataalne, saatuslik
fatalitet s3 ebameeldivus
fatbur s2 van. ait; sahver; han hämtade

det ur egen ~ ta tuli ise selle peale
fatt I inv. adj.: hur är det ~? mis on?,
mis on juhtunud?; det är illa ~ lood
on kehvad
fatt II adv.: få (ta) ~ i (på) ngn kellelegi
järele jõudma; kedagi kinni püüdma v.
kätte saama
fatta vi 1) kinni võtma v. haarama; ~
avsmak lör ngn kellegi vastu vastikust
tundma hakkama; ~ eld tuld võtma;
~ ett beslut otsust tegema; 2) aru
saama, mõistma, taipama; 3): ~ sig
end koguma; ~ sig kort lühidalt
väljenduma; ~ d tasakaalukas, rahulik
fattas vi dep. puuduma, vajaka jääma;

vad ~ dig? mis sul (viga) on?
fattbar arusaadav, mõistetav
fattig vaene, kehv; ~ dorn s2 vaesus,
kehvus; ~hjon neutr. van. vallavaene;
~hus s7 vaestemaja; ~lapp s2
puru-paljas inimene, kehvik
fattning 1) hoid, haare; 2) (elektripirni
jms.) pesa; 3) enesevalitsemine;
meelerahu; 4) versioon
fattningsförmåga sl arusaamisvõime,
taiplikkus

favorisera 1) soodustama; 2) eelistama,
soosima

favorit s3 lemmik, soosik, favoriit

favör soosing, poolehoid; till rigns —
kellegi kasuks

fe s3 folkl. fee, haldjatar
feber s2 palavik; ~aktig palavikuline;
~ fantaster pl. hallutsinatsioonid;
~träd s7 eukalüpt
febr I ig, ~ |l palavikuline
februari utr. veebruar, veebruari- v.

küünlakuu
federal föderaalne; ~ ism föderalism
feder|atipn föderatsioon; ~atjv
föderatiivne; ~erad födereerunud
feerj folkl. võlumine
feg arg; ~het argus; ~t aralt
feja vi puhastama, kraamima
fejd s3 vaen, riid; ligga i ~ med ngn
kellegagi vaenujalal olema; litterära ~ er
kirjanduslikud vaidlused
fel 1. s7 1) viga, puudus, rike; 2) eksimus,
süü; 2. inv. adj. vale, väär; 3. adv.
valesti; gå ~ vale teed minema; slå ~
nurjuma, äparduma; ta ~ eksima; ~a
vi 1) eksima; 2) puuduma, puudu
olema; ~aktig ekslik; vigane, väär;
~ande puuduv, puuduolev; den
~ande länken puuduv lüli; ~as vi
dep. puuduma, puudu olema; ~ finner j
neutr. veaotsimine, norimine; — fri
veatu; laitmatu; ~ grepp s7 pilti,
eksimus; ~ slagen ebaõnnestunud,
nurjunud; ~slut s7 ekslik järeldus,
eksijäreldus; ~sägning keelekomistus
fem num. viis; ha (kunna) ngt på sina ~
fingrar midagi nagu oma viit sõrme
tundma; ~ dubbel viiekordne; ~etta
sl täistabamus (ka pilti.); ~femma sl
kõnek. vastutusvõimetuks tunnistatud
isik; ~ hundratalet: på ~ kuuendal
sajandil; ~hörning viisnurk
femin|jn feminiinne; ~jnum lgv.
feminiin; ~ iserad feminiseerunud
fem |kamp s3 sport, viievõistlus; ~
kronesedel s2 viiekroonine paberraha;
~ lingar pl. viisikud; ~ma sl 1)
(number) viis; det var en annan ~ kõnek.
see on hoopis teine asi; 2) viieline (raha
kohta); 3) kõnek. viies klass;
~mas-tare viiemastiline laev; —siffrig
viiekohaline (arvu kohta); ~te viies;
~te|del viiendik
femti|lapp s2 viiekümneline (rahatäht);
~ (o) viiskümmend; ~onde
viiekümnes; ~(o|tal s7: eit ~ personer umbes
viiskümmend inimest; på ~et
viiekümnendail aastail; ~(o)årig
viiekümneaastane; ~ (o)åring
viiekümneaastane mees v. naine; ~|o)årsdag s2
viiekümnes sünni- v. aastapäev
femton viisteist(kümmend); ~de
viieteistkümnes; ~ hundra tuhat viissada;
~ hundratalet kuueteistkümnes sajand;
— ärig viieteistkümneaastane; ~ åring
viieteistkümneaastane poiss v. tüdruk

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:56:17 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1979/0120.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free