Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ää - ättefader ... - Öö
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
ättefader/öde
ätte|fader vt. stamfader, —hög, —kulle
sugukon-nakalm, kõrgest soost isiku hauaküngas.
—kummel kääbas, hauaküngas. —lägg
—en,—ar järeltulija, võsu. —man van. teat.
sugukonna liige, —moder esiema, —stupa
kõrge järsk kalju, kust muinasajal raugad
olevat alla viskunud, et surma leida,
ättika —n äädikas.
ättik|sprit äädikapiiritus, äädikaessents. —sur
adj. hapu nagu äädikas, —syra keem.
äädikhape. —syrad adj. part. äädikhappeline. —ål
zool. angeruss. —(s)fabrik äädikatehas,
—vabrik. — (s)gurka keed. äädikakurk
—(s)omslag äädikakompress.
även adv. (också) ka,-gi,-ki, ä. jag kommer ka
mina e. minagi tulen, ä. om (om än) kuigi, kui
ka, icke blott — utan ä. mitte ainult, vaid ka.
—ledes adv. (likaledes) (nii)samuti; ühtlasi;
nii ka. —som konj. ja, ning, ja ka, nii nagu.
—så adv. samuti; nii ka.
äventyr —et,= 1. seiklus, råka ut för ett ä.
seik-lusse sattuma. 2. riskantne ettevõte, det är ett
ä. av honom att gå upp i examen see on tema
poolt julge ettevõte eksamile minna. 3. (på-
följd) vid ä. av böter jur. rahatrahvi
ähvardusel. 4. armulugu. 5. (kanske) till ä-s võib-olla,
vahest, ehk. —a1 tr. (sätta på spel)
risk(eer)i-ma, mestama, julgema, kaalule panema, ä.
sitt liv oma elu kaalule panema, —ar|e
—(e)n,= seikleja, õnnekütt, —arliv
seikleja-elu. — arnatur seiklejaiséloom. —ersk|a
—an,—or naisseikleja. —lig adj. seikluslik,
seiklusrikas; hädaohtlik, riskantne, ä-a spel
hasartmängud. — lighet —en,—er
seikluslikkus; hädaohtlikkus, riskantsus,
äventyrsberättelse seiklusjutt, —film seiklusfilm,
—historia seikluslugu, —lust, —lusta
seiklus-himu. —lysten adv. seiklushimuline, —lystnad
seiklushimu. —roman seiklusromaan,
ävj|a —an (gyttja) muda. —ebodden mudapöhi.
—esmak (på fisk) mudamaik. —ig adj.
mudane.
ävla|n ilma a. ja pl. (en) võistlemine, võistlus;
agar tegutsemine, taotlus, püüe. —s1 dep.
innukalt taotlema (midagi); agaralt tegutsema,
(millegi poole) püüdma, ä. efter ngt midagi
innukalt taotlema,
äxing —en,—ar bot., vt. hund^,kam-,älv-.
• •
Oö
Ö, ö — (e)t,—n v. = 1. Ö, ö. 2. lüh. ö. h. (över
havet) ü. m. (üle merepinna),
ö —n,—ar saar, den gröna ön Iirimaa, —bo
saarlane, saareelanik. —folk saarerahvas, —grupp
saarte rühm, arhipelaag* saarestik, —ländsk
adj. ölandi. —ländsk|a 1. —an ölandi
keelemurre. 2. —an,—or Ölandist pärit (olev)
naine. —länning — en,—ar Ölandi elanik,
öland-lane. —rike saareriik, —värld saarestik,
arhipelaag.
öd muutm., årh. vara, omand, Uppsala ö. aj.
kuninga mõisad keskajal.
öda2 tr. kulutama, raiskama, pillama, ö. tid oeh
pengar på ngt millegi peale aega ja raha
raiskama, ö bort ära raiskama, ära pillama,
’öde —t,—n saatus; elukäik, ingen undgår sitt ö.
keegi ei pääse oma saatusest, finna sig i sitt
ö. oma saatusega leppima, hans ö. var
beseglat tema saatus oli otsustatud, lämna ngn åt
sitt ö. kedagi saatuse hoolde jätma, förena
sina ö-n med ngn kellegagi om saatust ühen-
dama, kellegagi abielluma. — öde s| bestämd
adj. part. vältimatu, paratamatu, —diger adj.
saatuslik; hukatuslik, det blev ö-tför dem see
sai neile saatuslikuks, —gudinna
saatus(e)ju-malanna. —mättad adj. part. saatuslik,
—stund saatus(e)tund. —tro fatalism.
2öde muutm. adj. tühi, låge; mahajäetud;
üksildane; asustamata; söötis, huset ligger (står)
ö. maja seisab tühjana, torget låg ö. turg oli
rahvast tühi. —by mahajäetud küla. —gård
mahajäetud talu. —kyrka mahajäetud kirik.
—lägga2 irr., tr. laastama, hävitama, byn
ödelades av eld tuli hävitas küla. —iäggare —n,=
laastaja, hävitaja. —läggelse —n,—r
laastamine; hävitus, —mark tühi v. harimata maa,
kõnnumaa, kõnd, puustusmaa. —(s)hemman
mahajäetud v. tühi talu. —smål, ligga i ö. tühi
v. mahajäetud olema, söötis v. tarvitamata
olema. — ödslig adj. tühi; mahajäetud;
üksildane; sünge, en ö. plats sünge koht. —het
—en tühjus; mahajäetus; üksildus; süngus.
618
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
