Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Vv - vinthund ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
vinthund/visa
~päron bot. talipirn. ~råg põll. talirukis.
~solstånd talvine pööripäev. ~sort põll.
talisort. ~sport talisport. ~sportlov
koolivaheaeg talvel, istånd jahind. ulukite talvine
peatuskoht. ^såga1 tr. talvel saagima (puid).
~säd talivili. ~sömn talveuni. Mid talveaeg;
adv. talvel, talve ajal. ^tidtabell talvine
sõiduplaan. ^utrustning talvevarustus. ~väder
talveilm. ~väg talitee, —rig adj. talvine,
vinthund hurt.
vinäger [—ag—] —n veiniäädikas.
viol [—õl] —en,—er bot. kannike, —blomma
kannike; kannikese õis. —blå adj. sinine kui
kannike. —ett adj. violetne; violett,
viol|a [—å—] —an,—or muus. vioola, altviiul.
—aspelare vioolamängija. —in ~en,~er viiul;
teat. hääl orelil. —inist ~en,~er viiuldaja,
viiulimängija, viiulikunstnik. — inklav
viiuli-võti, g-võti. —inkonsert viiulikontsert.
—inso-lo viiulisoolo. —inspelare viiulimängija.
—in-stycke viiulipala. —oncell [—å—é—] ~en,~er
tšello; tšellohäälega orelihääl. — oncellist
~en,~er tšellomängija, tšellokunstnik.
vip|a —an,—or zool. kiivitaja, —ägg kiivitaja
muna.
vipp —en 1. fam., vara på v-en att göra ngt
peaaegu midagi tegemas olema, han var på
v-en att falla ta oleks peaaegu kukkunud. 2. pl.
—ar tõsteseadeldis; tali. — |a1 intr. ja tr.
vibu-tama; vihama, vetruma, kiikuma;
tõstesea-deldisega teise kohta viima, —anordning
tõsteseadeldis. —havre bot. pööriskaer. —ig adj.
vibutav; vibav, vetruv, —ning —en,—ar
vibutamine; vibamine, vetrumine, kiikumine,
—stjärt zool. linavästrik, hänilane; kivitäks,
—stång (kaevu)vinn, valdas,
vipp|a —an,—or tups, bot. pööris.
Vippal Vihterpalu.
vips interj. viuh(ti)! vilksti! volksti!, v. var han
borta viuhti oli ta kadunud,
vir|a 1. —an omapärane rootsi kaardimäng. 2.
—an tehn. kurn—, fllterriie; paberimasina
sõel. 3.1 tr. mässima, mähkima; kerima, v-a
en halsduk om haisen kaelarätti ümber kaela
mässima, v-a in sisse mässima, —ning
~en,~ar mässimine, mähkimine, kerimine,
virak —en viiruk,
virdar pl., etn., aj. virdid.
viril [—il] adj. mehelik, mehine, tugev. —itet
[—ét] —en mehelikkus, mehisus, tugevus.
virk|a1 tr. heegeldama. —arbete heegeldustöö,
heegeldis. —garn heegelniit. —ning ~en,~ar
heegeldamine, heegeldus; heegeldis. —nål
heegelnõel.
virke —t puu, puit, ehituspuud, —palgid;
materjal, aine, erik. ka mets, sågat v. saematerjal,
rundv. ümarpuit. — sdrivning puude langeta-
mine ja transport. — staxering metsa
hindamine.
virr|a1 intr. siia-sinna ekslema; fig. segane
olema. —ig adj. segane, ebaselge;
hämmeldunud, juhm, jabur. —ighet ~en,~er segadus,
hämmeldus, juhmus, jaburus, —värr —et
segadus, virvarr.
virsing —en savoia kapsas, —kål vt. eelm.
virtuell [—é—] adj., füüs. virtuaalne, võimalik, v.
bild pettepilt.
virtuos 1. —en,—er virtuoos, meister. 2. adj.
virtuoosne, virtuooslik, meisterlik. —mässig adj.
virtuooslik. —mässighet —en virtuooslikkus,
—itet [—ét] —en virtuooslikkus,
meisterlikkus.
virulen|s ~en virulentsus, nakatamisvõimelisus.
—t adj. virulentne, nakatamisvõimeline.
— virus = v. et,= viirus, —sjukdom
viirus-haigus.
virv|el —eln,—lar keeris, pööris, veekeeris, viru,
neelukoht, vt. føtrum—.~storm keeristorm,
pööristorm. ~ström 1. el, füüs. pöörisvool.
2. keerlev vool. ~vind tuulekeeris,
tuulispask, tuulispea. —la1 intr. pöörlema,
keerlema, ringlema, v. om i en vals valsis keerlema
v. valssi keerutama, löven v-de runt i blåsten
lehed keerlesid tuule käes, v. upp damm
tolmu üles keerutama.
Vis —et,= viis, mood, på intet v. ei mingil viisil,
på det v-et niiviisi, sel viisil, niimoodi, på sätt
oeh v. teataval määral, inte på minsta v. mitte
kübetki, mitte sugugi, på något v. kuidagi.
2vis adj. tark; mõistlik, av skadan blir man v.
vanas. häda õpetab, de tre v-e männen piibl
Hommikumaa targad, kolm tarka
Hommikumaalt. —dom tarkus; mõistlikkus,
—domsbrunn tarkus(e)allikas. —domsdryck
tarkus(e)jook. —domsgudinna
tarkusejumalanna. —domskälla tarkus(e)allikas.
—domstand tarkus(e)hammas. —het —en
tarkus. —hetsbrunn vt. —domsbrunn, —hetslära
tarkuseõpetus. —hetstörst tarkusejanu.
—ligen, —ligt adv. targu.
Vis I a —an,—or laul, lauluke, folkv-a rahvalaul,
vaggv-a hällilaul, Salomos höga v-a
Saalomoni Ülemlaul, Laulude Laul, det är alltid
samma v-a fig. alati on sama laul, ord oeh
inga v-or selged v. teravad sõnad, bli till en
v-a i stån linnarahva kõneaineks saama,
—afton lauluõhtu. —bok lauluraamat, —diktare
laulik, luuletaja, laululooja, —litteratur
kirjandus rahvalaulude kohta, —samlare
rahvalaulude koguja, —samling rahvalaulude
kogumine; rahvalaulude kogu. —stump
lauluke. —sångare lauluettekandja, lihtsamate
lauludega esinev laulja.
Vis|a11. tr. näitama, osutama, ilmutama, väljen-
587
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
