Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Tt - tyda ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
tyda/tå
ltyd
2tyd
lu, veetlus, sarm, hon har ett visst t-e ta ön
veetlev, —mycken adj. tundeline, kergesti
haavuv; täpne, —myckenhet ~en tundelisus,
ärritatavus; täpsus.
I a —an,—or erik. enne, ettetähendus, oomen.
I a2 I. intr. tõlgitsema, tõlgendama,
interpreteerima; seletama, selgitama, lahendama;
dešifreerima, t-a en dröm unenägu seletama,
t-a allt till det bästa kõike heaks käänama.
II. intr., t-a på ngt millelegi osutama, det t-er
på att... sellest on näha, et..., see näitab,
et... —bar adj. tõlgitsetav, —lig adj. selge,
arusaadav; silmanähtav, ilmne, —ligen adv.
nähtavasti, ilmselt, —ligt adv. selgesti;
arusaadavalt. —ligtvis adv. nähtavasti, ilmselt.
—lighet ~en selgus, arusaadavus, för t-ens
skull selguse mõttes, arusaadavuse pärast,
—ning ~en,~ar tõlgitsus, tõlgendus, seletus,
interpretatsioon. — ningsfõrsök tõlgitsus—,
tõlgenduskatse.
tyfoid|artad [—1—] adj. part., med. tüfoidne,
tüüfusetaoline. —feber med. kõhusoetõbi,
kõ-hutüüfus.
tyfon [—ån] —en,—er taifuun; suruõhuga töötav
signaalaparaat.
tyfus —en med. tüüfus, soetõbi,
tyg 1. —et,= v. —er riie. 2. —et,= (redskap) van.
asjad, riistad; materjal, varustus, allt vad
t-en håller kõigest j õust, niivõrd kui on vähegi
jaksu. — a1 tr., t. illa till ngn kedagi
vaeseomaks peksma, kedagi armetusse seisukorda
viima, —bit riidetükk, —bunt riidepakk.
—förvaltare sõj. varustusülem. —hus sõj., van.
arsenal, relvaladu. —stuv riiderest. —stycke
riidetükk. —tryck riidetrükk. —underofficer sõj.
relvur-allohvitser. —verkstad sõj.
relvat-ööko-da.
tyg|el —eln,—lar ratsuti, ratse; ka fig. ohi, ge
hästen lösa t-lar ratsuteid lõdvaks laskma,
hobusel vabalt joosta laksma, ge sin fantasi fria
t-lar fig. oma fantaasiale vaba voli andma.
~lös adj., fig. ohjeldamatu, taltsutamatu.
~löshet fig. ohjeldamatus, taltsutamatus.
—la1 tr. ohjeldama, vaos hoidma, taltsutama,
t. sina begär oma himusid vaos hoidma,
tykobrahedag [—åh—] —en,—ar õnnetu päev,
õnnetus(e)päev.
tyll —en, v. —et tüll.
tyna1 intr., t. av, bort kiduraks jääma, kiduma,
päev-päevalt otsa jääma.
tyng|a2 I. tr. rõhuma, koormama; vaevama,
bördan t-er honom koorem rõhub teda, t-a
sitt minne mälu koormama, t-a ned alla
rõhuma, maha vajutama. II. intr. (koormana)
lasuma, rõhuma, t-d av ålder vanadusest
koormatud. — tyngd — en,—er raskus,
koorem, bära hela t-en kogu raskust kandma,
man måste lägga en t. pä locket tuleb raskust
kaanele panna, en t. har fallit från mitt
hjärta koorem on mu südamelt langenud, —kraft
füüs. raskusjõud, —tung. —lagen füüs.
ras-kusseadus. —lyftare —n,= sport
tõstesportla-ne. —punkt raskuspunkt:
typ — en,—er 1. tüüp, algkuju, eeskuju, han är
t-enför en svensktdi on tüüpiline rootslane, en
underlig t. fam. veider tüüp. 2. (sort, slag)
sort, liik. 3. trük. trükitüüp. —isk adj.
tüüpiline. —gjutning trükitähtede valamine. —ograf
—en,—er tüpograaf, trükkal. — ografi [—i]
—(e)n tüpograafia, trükikunst. — ografisk adj.
tüpograafiline. —ologi [—i] —(e)n tüpoloogia.
—ologisk adj. tüpoloogiline.
tyrann —en,—er türann, hirmuvalitseja. —i [—i]
—(e)t türannia, hirmuvalitsus. —isera1 tr.
türanniseerima, türannina valitsema v.
kohtlema. —isk adj. türanlik.
tyre vt. töre.
tyrol|are [—k—] —ar(e)n,= tiroollane. —ervisa
tirooli laul. —sk adj. tirooli. —sk|a 1.
—an,—or tiroollanna. 2. —an tirooli
keelemurre.
tysk 1. —en,—ar sakslane. 2. adj. saksa. —|a 1.
—an saksa keel. 2. —an,—or sakslanna, —eri
[—1] — (e)t,—er sakslus, —fientlig adj.
saksa-vaenulik. —hat sakslaste vihkamine, —het
—en saksapärasus; saksa rahvuslus, —sinnad
adj. part. saksameelne, —talande adj. part.
saksa keelt rääkiv, —vänlig adj.
saksasõbra-lik.
Tyskland Saksamaa.
tyst adj. vaikne, tasane; vaikiv, var t.l ole vait!,
hålla t. med ngt millestki vaikima, det blev
alldeles t. i rummet ruumis jäi täiesti
vaikseks, t. trafik vaikne liiklus, en t.
överenskommelse sõnatu kokkulepe, det skall vi tala
t. om sellest me vaikime, i det t-a vaikuses,
üksinduses, omaette, —a1 tr. vaigistama,
vaikima panema, vaikima sundima, t. munnen på
ngn kedagi vaikima sundima, fam. kellegi
suud kinni panema, —het —en vaikus,
vaikimine, i ali t. vaikselt; üksinduses; omaette,
omavahel; (hemligen) salaja, salamahti,
vargsi, —hetsplikt vaikimiskohustus. —låten
adj. vaikiv, sõnaaher. —låtenhet —en
vaiki-vus, sõnaahtrus. —na1 intr. vait jääma,
vaikseks muutuma, vinden t-de tuul vaikis, —nad
—en vaikimine; vaikus, i nattens t. öö
vaikuses, förbigå ngt med t. millestki vaikides
mööda minema,
tyvärr [—ä—] adv. kahjuks, paraku,
tå —n,—r varvas; (på skor) (saapa)nina, stå på t.
för ngn kellegi ees lipitsema, från topp till t.
pealaest jalatallani, skorna är för trånga i
t-rna kingad on varvaste kohalt kitsad.
543
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
