Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - steril ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
steril/stig
trük. stereotüpeerija.
steril adj. steriilne, haigusidutu; viljatu, sigimatu.
—isera1 tr. steriliseerima. — isering —en,—ar
steriliseerimine, sterilisatsioon. — iseringsap
parat sterilisaator, steriliseerimisaparaat.
—itet [—ét] —en steriilsus,
sterlett —en,—er zool. sterlet.
stetoskop [—åp] —et,= med. stetoskoop,
steward v. stewart —en,—ar v. —er mer., lenn.
stjuuard,
sti|a —an,—or sealaut.
stick 1. —et,= piste, torge; (i kortspel) tihi,
lämna ngn i s-et kedagi (hädas) maha jätma,
kedagi hätta jätma. 2. adv., s. i stäv risti vastu,
otse vastupidi. —|a 1. —an,—or a. pind,
raie-laast. b. tuletikk, c. suka—, kudumisvarras.
2.4 I. tr., intr., impers. (ge ett stick) pistma,
torkama, suskama; torkima; salvama,
nõelama; (slakta) tapma; (instoppa) pistma, sisse
panema, sisse toppima; (i kortspel) tapma v.
võtma; (gravera) lõikama, graveerima;
(smita) fam. minema jooksma, plehku
panema, jalga laskma, en s-ande smärta torkav v.
terav valu, s-a i brand põlema panema,
süütama, (millelegi) tuld otsa pistma, det kan
vara hugget som stucket fig. see on täiesti
ükskõik, s-a under stol med ngt midagi
varjama, s-a näsan utanför dörren nina uksest
välja pistma, fartyget s-er djupt laev istub
sügavel vees, s-a till sjöss merele minema,
s-a hemifrån fam. kodunt minema jooksma,
komma s-andes med skvaller klatšijutuga
tulema; rõhut. abis.: s-a av mot ngt millestki
erinema, kontrastiks olema millelegi , s-a
emellan vahele pistma, torkama, s-a fram
välja pistma; nähtavale ilmuma, paistma,
hakkama, hunden s-er fram nosen ur kojan
koer pistab koonu kuudist välja, solen s-er
fram ur molnen päike tuleb pilvede tagant
välja, näsduken stack fram ur fickan
taskurätt rippus taskust välja, s-a in sisse pistma v.
panema, s-a ned (ner) surnuks pistma, s-a
ned handen i fickan kätt taskusse pistma, s-a
till torkama, pistma, det stack till i sidan
küljes oli piste, s-a till ngn en slant kellelegi
raha pihku pistma, s-a sig undan end (ära)
peitma, peitu minema, s-a upp intr. välja
ulatuma, esile küündima, paistma; (om växter)
tärkama, võrsuma; (vara uppkäftig) fam.
vastu hakkama, häbematu olema; tr.,s-aupp
huvudet pead välja pistma, hunden stack upp
en hare jahind. koer ajas jänese üles, s-a ut
intr. välja ulatuma, esile küündima, s-a ut
från land maast eemalduma; tr. välja pistma
v. ajama, han stack ut huvudet genom
fönstret ta pistis pea aknast välja, s-a ut ögonen
på ngn kellelgi silmad välja torkama, s-a åt
ngn en slant kellelegi raha pihku pistma, s-a
över (i kortspel) üle lööma, võtma, tapma, s-a
över till grannen naabri poole minema. II.
refl. ennast torkama. 3.1 tr. kuduma,
teppi-ma, tikkima, s-a en strumpa sukka kuduma,
s-a in ett mönster mustrit sisse kuduma, s-a
till juurde kuduma, —ande adj. part. torkav.
—as4 dep. torkama, pistma, salvama,
nõelama. —arbete kudumistöö. —bloss
männitõr-vik. —bok mustriraamat, —båge tikkimis—,
teppimisraam. —bäcken (haige)siiber.
—ersk|a —an,—or kuduja, —fluga zool.
pist-kärbes. —garn kudumislõng. —hävert pipett.
—ig adj. terav, torkav, —kofta kootud jakk.
—kontakt ei. stepsel, pistik, —maskin
kudu-mismasin. —ning —en,—ar kudumine,
kudumistöö, tikkimine, teppimine; torkamine,
torkav valu. —ord 1. torkav sõna, torge. 2.
märksõna, —propp el. pistik, —prov
näite-proov. —spår raudt. kõrvalrööpmed.
—strumpa käsitsi kootud sukk. —såg tehn.
tikksaag. —sår torke—, pistehaav. —torv erik.
lõiketurvas. —troja kootud kampsun,
—vapen torkerelv. —verktyg torkeriist.
stick|el —eln,—lar tehn. uurits. ~bär bot.
karusmari. ~hår okaskarv. ~hårig adj.
okaskar-vane. —en adj. part., fam. kergesti haavuv.
—na1 intr., fam. vihastuma, ärrituma,
stickert —en,—ar sõj. ohvitserimõõk.
stickling —en,—ar pistik, istik,
stift —et,= 1. a. piiskopkond, eparhia. b. asutus.
2. tihvt, tikk, puunaelake; rõhknael; (auto)
küünal; bot. emakakael; (rit—) pliiats. —a1 tr.
naeltega kinnitama; asutama, rajama,
tekitama, looma; tegema, s-a en förening ühingut
asutama, s. bekantskap med ngn kellegagi
tutvuma, s. familj perekonda looma, s. fred
rahu sobitama, —are —n,= asutaja, rajaja,
looja, tekitaja. —arinn|a [—ri—] —an,—or
(nais)asutaja, —rajaja, —looja, —else —n,—r
asutus; eriotstarbeks määratud varandus,
—elseurkund asutamiskiri, —akt. —ersk|a
—an,—or vt. —arinna.
stifts|band sundus, mille järgi kirikuõpetajad
võivad ametis olla ainult omas
piiskopkonnas. —bibliotek piiskopkonna raamatukogu,
—jungfru kanoniss. —matrikel piiskopkonna
matrikkel. —stad piiskopilinn. —styrelse
konsistoorium. —tidning piiskopkonna
häälekandja.
’stig —en,—ar söe mõõt (umbes 20 hektoliitrit).
2stig —en,—ar teerada. —a4 intr. 1. astuma, s.fel,
miste valesti astuma, s. i land maale minema,
s. till häst hobuse selga, sadulasse istuma. 2.
tõusma, üles minema, kerkima, kasvama,
framgången har stigit honom åt huvudet edu
on ta pea segamini ajanud, vinet steg honom
474
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
