Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - sprita ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
—begär joomahirnu. —bolag vägijookide
müümise ühing, —dryck alkohoolne jook,
vägijook, —fabrik piiritusvabrik. —fri adj.
alkoholivaba. —förbund alkoholikeeld. —halt
alkoholisisaldus, —lampa piirituslamp. —lack
piirituslakk. —låga piiritusleek. —lägga2 irr.,
tr. piiritusse panema, —lösning piirituslahus,
—missbruk piirituse väärtarvitus. —motor
piiritusmootor. —rättighet alkoholi
müügiluba. —servering alkohoolsete jookide müük.
—smugglare piiritusevedaja, —styrka
alkoholisisaldus. —varor pl. alkohoolsed joogid,
vägijoogid.
sprit|a1 tr. (kaunvilja) kõdritsema, poetama,
puhastama; üle pritsima, —bönor pl. värsked
oad. —puts ehit. viskekrohv. —ärter pl.
värsked herned.
sprits —en,—ar prits. —a1 tr. pritsima, —ning
—en,—ar pritsimine
spritt adv., fam., s. galen püstihull, s. naken
ihualasti.
spritt|a4 intr. võpatama; tõmblema; elav olema,
s-a av förskräckelse ehmatusest võpatama,
s-ande glad säravalt rõõmus, en s-ande
melodi elav meloodia, s-a till võpatama, s-a
upp ur sömnen unest järsku üles kargama,
—ning ~en,~ar võpatus, võpatamine,
tõmblemine.
sprud|el 1. —eln,—lar sooja veeallikas,
tervis-veeallikas. 2. —let purskamine, —la1 intr. 1.
purskama, välja hoovama. 2. fig. särama,
sädelema, s-nde kvickhet sädelev vaimukus,
s-nde vatten väljapurskav vesi.
sprund —et,= 1. tapp, punn, prunt. 2. punni—,
prundiauk. 3. pilu, auk, lõhik. —a1 tr.
prunti-ma, prunti ette panema, —hål punni—,
prundiauk. —tapp punn, prunt, naga.
sprut|a 1. —an,—or prits; süstal, få en s-a süsti
saama. 2.1 tr. ja intr. pritsima, purskama,
vahutama, hans ögon s-ade gnistor ta silmad
purskasid tuld; rõhut. abis.: s-a fram välja
purskama, s-a in sisse pritsima, süstima, s-a
upp üles purskama, s-a ut välja pritsima,
—flaska pulverisaator, pihusti, —hus
pritsimaja, tuletõrjehoone, —manskap
tuletõrjemeeskond, pritsimesskond. —måla1 tr.
vär-vipritsiga värvima, —pistol värviprits. —slang
pritsilõdvik.
språk —et,= 1. keel, kõne, främmande s.
võõrkeel, ge, slå sig i s. med ngn kellegagi juttu
alustama, föra ett bildat s. haritud keelt
kõnelema, han vill inte ut med s-et ta ei taha
rääkida, milles asi seisab. 2. ütlus, lausung,
kõnekäänd, mõttetera. —a1 intr. vestlema,
juttu ajama. —as1 dep., s. vid vestlema,
jutle-ma, juttu ajama, —atlas keeleatlas,
—begåvning keeleanne. —behandling keelekäsitlus.
sprita/spränga
—bruk keelepruuk, —tarvitus, —byggnad
keeleehitus. —centrum kõnekeskus.
—egendomlighet, —egenhet keeleline omapärasus,
—familj keelkond, —fel keeleviga. —filosofi
keelefilosoofia, —form keelevorm, —kuju.
—forskning keeleteadus, —uurimine, —fråga
keeleküsimus, —frändskap keelte sugulus,
—färdighet keeleoskus, —förbistring
keelese-gadus. —förnyelse keeleuuendus, —förråd
sõnavara. —geografi keelegeograafia. —groda
keeleviga. —gräns keelepiir. —historia
keeleajalugu. —historisk adj. keeleajalooline,
—karta keeleatlas, —kunnighet keeleoskus,
—kunskap vt. eelm. —känsla keeletunne,
—vaist, —lag keeleseadus, —lektion
keele-tund. —lig adj. keeleline, —ljud häälik, —låda
fam., slå upp, öppna s-n juttu ajama
hakkama. —lära keeleõpetus, grammatika, —lärare
keeleõpetaja, —lärarinna keeleõpetajanna.
—man keeleteadlane, —område keeleala,
—prov keelenäide. —regel keelejuhis, —reegel,
—renhet keelepuhtus. —rensare purist,
keele-puhastaja. —rensning purism, —riktig adj.
õi-gekeelne. —riktighet õigekeelsus, —rör
kõne-toru; fig. häälekandja, —sam adj. jutukas,
—sinne keeletunne, —vaist, —skatt sõnavara,
—skick keelepruuk, —stam keelkond, —strid
keeletüli. —teori keeleteooria, —undervisning
keeleõpetus, —vetenskap keeleteadus, —vård
keelekorraldus, —vårdande adj. part.
keele-korralduslik. —öra keelevaist, —tunne,
språng —et,= 1. hüpe; jooks, skjuta en hare i
s-et jänest jooksult laskma, stå på s. parajasti
midagi tegemas olema, midagi alustamas
olema, våga s-et fig. riskima, sätta av i s.
minema sööstma, i ett s. ühe hüppega, komma i
fullt s. suure hooga tulema. 2. paaritus. 3.
årh., lit., källs. allikas, —avgift
paaritus-maks. —bräda, —bräde hüppelaud,
—marsch jooks(mine), s. ! joostes, marss!,
—sats hüpe. —segel hüppelina. —vis adv.
hüpete viisi v. kaupa, hüpetega,
språngande v. spångande adv., fam., vt. splitt,
spritt, s. naken ihulasti.
språt|e —en,—ar dial. vits, varb.
spräck|a2 lõhkuma, mõrastama, glaset är s-t
klaasil on mõra sees, bli s-t i examen fig.
eksamil läbi kukkuma, s-a trumhinnorna
trum-minahka lõhkuma, —panel hööveldamata
laudadest vooderdis.
spräcklig adj. tähniline, täpiline, kirju.
spräng|a2 I. tr. lõhkuma, lõhkama, purustama,
lahti murdma; laiali ajama, s-a ett
förbrytar-band kurjategijate jõuku laiali ajama, s-a i
luften õhku laskma, s-a banken panka lõhki
ajama, s-a en häst hobust vigaseks v.
poolsurnuks ratsutama. II. intr. kihutama, kiires-
467
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
