Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - smink ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
smink/smyg
—ern,—ar fam. lipitseja, —band, dra på s-et
muigama, —fink fam. lipitseja, —grop
põselohuke. —ig adj. lipitsev,
smink —et,—er mink, näovärv, —a1 I. tr.
minkima, nägu värvima, II. refl. end
minkima v. värvima, —ning — en,—ar
minkimine. —rot, —ört bot. rusujuur.
smisk —et fam. peks, vits. —a1 tr. peksma, vitsu
andma.
smit|a 1. —an fam. salk, jõuk, hulk, en hei s-a
(med) ungar terve kari lapsi. 2.4 intr. a.
minema hiilima, jalga laskma, s-a från sina
plikter oma kohustustest kõrvale hoiduma,
s-a in sisse lipsama, s-a undan (salaja)
minema hiilima, vargsi kaduma, b. pingul
olema, klänningen s-er efter kroppen kleit on
pingul ümber keha, s-a åt vastu liibuma, c.
värvi andma, färgen s-er värv hakkab külge,
smitt |a 1. —an,—or nakkus, nakatus. 2.1 tr.
nakatama, bli s-ad nakatuma, s-a av sig
nakatama; fig. levima, s-a ned nakatama,
—bar adj. nakatav, —koppor pl. rõuged.
—koppsympning rõugepanemine. —(o)bärare
nakkusekandja. —(o)fara nakkusoht.
—(o)farlig adj. nakkav, nakatav. — (o)härd
nakkuskolle. — (o)källa nakkusallikas.
—(o)risk nakkusoht. — (o)sam adj. nakkav,
nakatav, s. sjukdom nakkushaigus.
—(o)spridare nakkuselevitàja. —rena1 tr.
desinfitseerima. —ämne nakatusaine,
nakatis.
smock [—å—] —en voit, kurd.
smock|a [—å—] 1. —an,—or fam. a.
mustusehun-nik, lehmasõnnik. b. (rusika—)hoop,
kõvakiil. 2.1 tr.,fam. rusikaga lööma, s-a till
ngn kellelegi rusikahoopi andma, —full adj.,
fam. puupüsti täis.
smoking ]—å—] —en,—ar smoking,
smolk [—å—] —et mustus, tolmukübe,ya s. i ögat
prügi silma saama, det har kommit s. i
mjölken fig. nad on tülli läinud, must kass on
nende vahelt läbi jooksnud. —ig adj. mustust
täis.
smor|d adj. part. õlitatud, määritud; Herrens
s-de Issanda salvitu. —läder 1. rasvanahk. 2.
fig. suuvärk, —lädersstövel rasvanahast
saabas.
smugg|el —let salakaubavedu, salakaubitsemine.
~gods salakaup. ~handel salakaubitsemine.
—la1 I. intr. salakaupa vedama. II. tr.
salakaubana tooma v. viima, s. in
salakaubana sisse tooma, s. ut salakaubana
välja vedama. —lar|e —(e)n,=
salakaubavedaja. —larband
salakaubavedajate jõuk. —larskuta salakaubavedajate laev.
—leri [—i] ~(e)t,~er, —ling ~en,~ar
salakaubavedu, salakaubitsemine.
^mul adj., mer. vaikne, s-t vatten vaikne vesi.
2smul muutm., inte en, ett s. mitte vähimatki,
mitte sugugi. —|a 1. — an,—or a. iva, raasuke,
terake, små s-or är också bröd fig. vähest ei
pea ka ära põlgama, b. en s-a natuke, veidi,
vara en s-a tankspridd natuke hajameelne
olema. 2.1 I. tr. raasutama, pudendama, s-a
sönder tükkideks murendama. II. refl.
murenema, pudenema, brödet s-ar sig lätt
leib mureneb kergesti, —gråt —en,—ar
kitsipung, ihnuskoi. —ig adj. mure, sõmer;
teraline, —te teepuru. —vis adv. raasukaupa.
smult —et (sulatatud) searasv.
sm uita1 tr., tehn. (nahka) karvadest puhastama
enne parkimist,
smultron —et,= metsmaasikas, (back—)
muulukas, —glass maasikajäätis. —saft
metsmaasika mahl.
smuss|el —let salajane toiming, petmine,
tüssamine, —la1 intr., s. med ngt midagi
salaja toimetama; röhut. abis.: s. bort ngt
midagi salaja ära toimetama, s. in salaja
sisse toimetama, s. till ngn ngt kellelegi
midagi salaja kätte toimetama, s. undan ära
toimetama, salaja kaduda laskma,
smuts —en mustus, pori, sopp. —a1 tr. määrima,
mustama;^, rüvetama, s. ned ära määrima,
mustaks tegema, s. ned sig end mustaks
tegema, end ära määrima, —björn, —gris
fam. mudakints, määrkass. —ig adj. must,
räpane, määrdunud, porine, sopane. —kasta1
tr., fig. mustama, tõrvama, poriga pilduma,
—kläder pl. must pesu. —lager mustusekord.
—lis|a —an,—or fam. kräämik. —litteratur
sopakirj andus, —påse, —säck pesukott
(musta pesu jaoks), —tvätt must pesu. —varg
fam. kriimsilm, määrkass.
^mutt —en,—ar fam. vahekäik, läbikäik, kitsas
tänav, kang.
2smutt — en,—ar väike lonks, ta sig en s. ur
flaskan pudelist väikest lonksu võtma. —a1
intr. väikeste lonksudega rüüpama, huuli
kastma.
smyck|a1 I. tr. ehtima, ilustama. II. refl. end
ehtima, end ilustama. —|e — et,—en ehe, bära
s-en ehteid kandma.
xsmyg —en,—ar zool. käblik.
2smyg — en,—ar 1. nurgamõõteriist. 2. nurk;
peiduurgas, aknatühe. 3. muutm., i s. salaja,
vargsi. —a4 I. tr. libistama, libiseda laskma.
II. refl. ja intr. hiilima; röhut. abis.: s. sig
bort minema hiilima, s. sig efter ngn kellelegi
järele hiilima, kellelegi vargsi järgnema, s. sig
fram välja pugema, s. sig in sisse.hiilima, ett
fel har smugit sig in viga on läbi, sisse
lipsanud, s. sig på ngn kellegi kallale hiilima, s.
sig undan minema hiilima, s. sig ut välja
452
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
