Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - sjunga ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
sjunga/själv
haigusraha, —permission haiguspuhkus.
—skriva4 tr. haiguslehele kirjutama,
—sköterska haigetalitaja. —stuga väike
maahaigla. —säng haigevoodi, —vikariat
asetäitjakoht haiguse puhul, —vård
tervishoid. —vårdssoldat sanitar.
sjunga4 intr. ja tr. laulma, han slog igen dörren
så det sjöng ta lõi ukse kinni, nii et lajatas,
orden sjunger ännu i mina öron sõnad
kõlavad mul veelgi kõrvus, s. på sista versen
(lida mot sitt slut) lõpule jõudma, s. med
kaasa laulma, s. ut selgelt laulma;/zg. puhtalt
välja ütlema —nde adj. part. laulev, helisev;
fig. hiilgav, suurepärane,
sjunk I a4 intr. vajuma, langema, s-a ihop kokku
vajuma, s-a på knä põlvili langema, s-a i
glömska unustusse vajuma, —en adj. part.
põhjavajunud,
sjutt— vt. sju ali.
sjå —(e)t fam. pingutus, raske töö. —a1 intr.
rasket tööd tegema, —ar|e —(e)n,= 1.
sadamatööline. 2. mer. teat. sõlm.
sjåp —et,= eputaja, kohmakas v. saamatu
inimene. —|à 1. —an,—or fam. kohmakas ja
saamatu tüdruk v. naine. 2.1 refl. eputama,
edvistama. —ler —ern,—ar edev mees. —ig
adj. arg, edev, kohmakas, õrn.
själ —en,—ar hing, vaim, med liv och s. ihu ja
hingega, där fanns inte en s.flg. seal ei olnud
hingegi, i s. och hjärta südames, nej, min s.
jag det görl ei, jumalapärast!, hata ngn in i
s-en kedagi südamest vihkama, —full adj.
vaimukas, sügavamõtteline, —lös adj. elutu,
tuim, ilmetu, rumal; masinlik. —as1 dep.
hinge heitma,
själa|frid hingerahu, —glad adj., fam. kõigest
hingest rõõmus, —herde hingekarjane,
—mässa hingepalve. —nöd hingehäda,
—ringning hingekell. —sörjare hingekarjane,
—tåget, ligga i s. viimseis hingetõmbeis
olema, —vandring hingede rändamine,
—vånda hingeahastus.
själs | adel hingeõilsus. —arbete vaimutöö,
—egenskap vaimuomadus, —dödande adj.
part. vaimunüristav. —frånvarande adj. part.
hajameelne. —frånvaro hajameelsus,
—frände hingesugulane. —frändskap
hingesugulus, —förmögenhet vaimuanne,
—förvant hingesugulane. —gåvor pl.
vaimuanded, —jämvikt hingeline tasakaal,
—kraft vaimutugevus. —kval hingepiin,
—lidande hingeline kannatus, —lig adj.
hingeline, hinge, —ligen adv. hingeliselt, —liv
hingeelu, —lugn hinge—, meelerahu,
—läggning vaimulaad, —närvaro meelekindlus,
—odling vaimuharidus. —sjuk adj.
vaimuhaige, —skakning hingeline vapustus.
—slö adj. nürimeelne, —strid hingeline
võitlus, —styrka vaimutugevus. —tillstånd
hingeline seisund, —ångest hingeahastus.
själv 1. —et filos, (isiklik) mina. 2. pron. ise, av
sig s-t iseenesest, vara för sig s. üksi, omaette
olema, s. är bästa dräng ise on hea poiss, bli
sig s. igen endiseks muutuma, vara sig s. nog
enesest küllalt olema, i s-a verket tegelikult;
tõepoolest, s-aste kungen isegi kuningas,
kuningaski, kuningas ise. —aktning enesest
lugupidamine, —anklagelse enesesüüdistus.
—antändning isesüttimine. —bedrägeri
enesepettus. — befläckelse masturbatsioon,
onanism, —begriplig adj. enesestmõistetav,
—behag enesega rahulolek, enesearmastus,
—behärskning enesevalitsus, —bekännelse
pihtimine, pihtimus, —belåten adj. enesega
rahulolev, —beröm enesekiitus, —beskattning
enesemaksustamine, den demokratiska
rätten till s. demokraatlik õigus
enesem aksustami sek s. —bestämmanderätt
enesemääramisõigus, —betjäning
iseteenindamine. —bevarelsedrift endaalalhoiutung.
—bindar|e —(e)n,= põll. isesiduja. —biografi
autobiograafia, —bjuden adj. part.
kutsumata. —deklaration oma tulude
deklareerimine —dö4 intr. kärvama, surema,
’loomulikku’ surma surema, —fallen adj.
part. endastmõistetav, —förakt enesepõlgus.
—förebråelse enesesüüdistus. —förgudande,
—förhärligande adj. part. eneseülistus.
—förnedring enesealandus. —förnekelse
enesesalgamine, —försakelse loobumus.
—försvar enesekaitse, —försörjande adj.
part. majanduslikult iseseisev, —förtroende
subst. part. eneseusaldus. — forvållad adj.
part. enesetekitatud. —förvärvad adj. part.
omateenitud. — gisslare enesepiitsutaja.
—given adj. part. enesestmõistetav, —gjord
adj. part. omatehtud; isehakanud, en s.
läkare isehakanud arst. —godhet
enesearmastus. —gående adj. part. iseliikuv, —hjälp
omaabi; jur. omavoli, —hushåll oma
majapidamine. —härskare isevalitseja,
—iakttagelse enesevaatlus, —ironi eneseiroonia,
—isk adj. isekas, egoistlik, —klar adj.
endastmõistetav. —korad adj. part. isehakanud,
—kostnadspris kaub. omahind, —kritik
enesekriitika, —kännedom enesetunnetus,
—känsla enesetunne, —kär adj. enesega
rahulolev, —kärlek enesearmastus, —lysande
adj. part., füüs. isehelendav. —ljud keel.
täishäälik, —lärd adj. part. iseõppinud,
—mant adv. vabatahtlikult, käskimata,
—medvetande 1. adj. part. iseteadlik. 2. —t
iseteadvus, iseteadlikkus, —medveten adj.
iseteadlik, —mord enesetapp, —motsägelse
429
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
