- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
386

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Rr - rappakalja ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

rappakalja/ravin

rappakalja —n fam. (nonsens) loba, jama.
rappeli [—éll] —en,—er pol. tagasikutse. —era1 tr.

tagasi kutsuma,
rapphön|a 1. zool põldpüü, nurmkana. 2. van.
(skjutskärra) (vana ilma vedrudeta) kaarik.
—s ~en koll põldpüüd,
rapport [—å—] —en,—er 1. raport, ametlik
ettekanne, avge r. om (millestki) ette kandma. 2.
suhtlemine, ühendus, stå i r. med ngn
kellegagi suhtlema, kellegagi ühenduses seisma.
—era1 tr. raporteerima, ette kandma. —ör
[—or] —en,—er raporteerija; agent,
salakuulaja.

raps —en bot., põll raps (teat. õlitaim). —bagge
zool naeri-hiüamardikas. —fjäril zool
naeri-liblikas. —frö rapsiseeme. —kaka põll
rapsi-kook. —olja rapsiõli,
rapsod [—õd] —en,—er aj. rapsood. —i [—i]
—(e)n,—er rapsoodia, —isk adj. rapsoodiline,
raptus —en v. —et,= hoog, sööst, vahk, järsk
tuju.

rar adj. 1. haruldane, en r. växt haruldane taim,
göra sig r. ennast paluda laskma. 2. armas,
meeldiv, kena, ett r-t barn armas v. kena
laps, ett litet r-t hem väike kena kodu. —het
—en haruldus; armsus, meeldivus, kenadus,
—ing —en,—ar fam. kullake, kallike. —itet
[—ét] — en,—er haruldus, rariteet,
^as —en,—er rass, tõug, blandr. segatõug.
—bildning rasside moodustumine e.
kujunemine. —blandning rassi-, tõusegunemine.
—djur tõuloom, —förbättring, —förädling
tõuaretus. —hat rassivaen. —häst tõuhobune.
—lig adj., erik. rassi, rassiline, tõuline, —ren
adj. puhtarassiline, puhtast tõust,
puhastverd. —äkta adj., vt. eelm.
^as —et 1. varisemine, allalangemine,
kokkuvarisemine, lihe, lihkumine, jör dr.
maalihkumi-ne; (spillror) rusud. 2. vallatus, üleannetus,
müra, kära. —a1 intr. 1. (falla) r. ned (ner)
alla varisema, kokku langema. 2. hullama,
möllama; raevutsema, märatsema; rõhut.
abis.: r.fram metsikult edasi tormama, r. in
sisse langema, r. ned (ner) alla kukkuma, r.
samman kokku varisema, r. ut lõpuni
märatsema, (end) välja märatsema, sarved maha
jooksma, —ande adj. part. 1. maruvihane,
raevutsev, märatsev. 2. kiire, äge, hirmus,
med r. fart pöörase kiiruga. 3. adv., fam.
(väldigt), r. bra hirmus, pööraselt hea. 4.
(galen) pöörane, arust ära; vale, börja i r.
ända valest otsast peale hakkama, —bytta
fam. jõnglane, vemmal, —era1 tr. maha
kiskuma, lammutama; fig. tühistama,
hävitama. —ering — en,—ar lammutamine, —eri [—i]
—(e)t äge viha, raev, raevutsemine; raju;
kirg, maania. — erianfall, —eriutbrott raevu-

hoog, —sööst,
^ask —et fam. (skräp) rämps, praht, hela r-et

kogu krempel.
2rask adj. 1. (snabb) väle, kärmas, nobe; südi,
tubli, r. i vändningarna kiire toimega, i r.fiart
kiire tempoga. 2. (frisk, kry) reibas, rõõmus,
kõbus. —a1 I. tr. ja intr., r. på kiirustama,
ruttama, rõttama. II. refl., vt. eelm. —het —en

I. väledus, kärmus, nobedus; südidus. 2.
kä-bedus, kõbusus.

raska1 intr., fam. löntsima, lonkima, pooljoostes
käima (näit. koera kohta) ;krapsama,
kraapima; raputama, r. ihop kokku kraapima v.
rehitsema.

rasp 1. —en,—ar erik. raspel. 2. —et (skrap)
kraapimine, krabin, kribin. —a11. tr. raspeldama.

II. intr. kribisema, kraapima, r. med klorna
mot dörren küüntega vastu ust kraapima,
—fil raspel. —ig adj. kribisev. —ning — en,—ar
1. raspeldamine. 2. kriipimine, kribisemine,
kraapimine.

rass|el —let kolisemine, kolin, tärin; med. rõgin.

—la1 intr. kolisema, tärisema.
rast —en,—er 1. puhkus, rahu, utan r. eller ro
vahetpidamata, lakkamatult, puhkamata,
väsimatult. 2. (paus) ka ped. vaheaeg,
vahetund, puhketund. —a11. intr. puhkama,
peatuma. II. tr. jooksutama, r. en häst hobust
jooksutama, —lös adj. vahetpidamatu,
lakkamatu, järelejätmatu; rahutu, närviline;
väsimatu, gå r-t av oeh an rahutult edasi-tagasi
käima, med r. iver väsimatu innuga, —plats
puhkepaik, peatuskoht.
rast|er —ret,= tehn. raster.
rata1 tr. põlgama, halvustama; tagasi lükkama,

kõrvale heitma,
rat|e [rejt v. rät] — en,—er kaub. veotasu;
osamaks.

ratifi|cera1 tr., pöl. ratifitseerima, kinnitama.

—kation ~en,~er ratifikatsioon, kinnitamine,
ration [—tš—] —en,—er päevane portsjon, päeva-

moon, ratsioon.
rationaliser|a1 tr. ratsionaliseerima,
ratsionaalsemaks tegema, —ing ~en,~ar
ratsionaliseerimine.

rationalism —en filos, ratsionalism,
rationell [—éll] adj. ratsionaalne,
mõistuspärane; otstarbekas,
ratsch 1. interj. kraps! 2. —et krabin. —a1 intr.
krabisema.

ratt —en,—ar 1. mer. tüüriratas, rool. 2. ratas,
nupp. —fylleri joobnud olekus autoga
sõitmine. —spak tüüriratta käepide.
rauk —en,—ar lubjakivisammas.
ravaillac [ravajak] —en,—ar kelm; priiskaja,
prassija.

ravin [—in] —en,—er kuristik, kaljuorg, kitsastee.

386

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0418.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free