- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
369

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Pp - pott ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

hed.

pott [—å—] —en,—er mäng. kauss kassaga, ta
hem p-en ka fig. võitma. —|à —an,—or 1 .fam.
ööpott. 2. nõu, anum. 3. vulg. närakas, jätis.
—val vt. kaskelot. —aska keem. potas,
kaaliumkarbonaat,
poulard [—o—å—] —en,—er noor nuumkana.
poäng [—åt|] —en 1. sport., mäng. punkt. 2. pl.
—er puänt, tabav koht, ’nael’, —antal
punktide arv. —besegra1 tr. punktidega võitma,
—siffra punktide arv. —ställning punktide
seis. —tera1 tr. (framhäva) rõhutama, alla
kriipsutama.
PR (en) (public relations) informatsioon,
propaganda, reklaam,
^rack|a —an,—or zool. rohukoskel, vt.
småskra-ke.

2pracka* tr., fam., p. på ngn ngt kellelegi
midagi kaela määrima, —re —n,=
kaela-määrija, tüssaja.
pragmatisk [—åt—] adj. pragmaatiline, asjalik,
oskuslik.

prakt —en hiilgus, toredus; kaunistus, rüü, ilu.
—bagge zool. hundmardikas. —band
iluköi-de. —blomma, —blomster töre lill ;fig.
ülespuhutud väljend, —exemplar suurepärane
eksemplar. —full adj. hiilgav, hunnitu,
suurepärane, töre. —lysten adj. toredusearmastaja,
toredushaige. —lystnad toredusearmastus.
—skrud hiilgav rüü. —stycke hiilgav näide,
suurepärane eksemplar, —upplaga
iluväl-jaanne. —älskande adj. part. toredust
armastav, toredusearmastaja.
prakt|a1 intr., fam. praktilisest usuteaduse
kursusest osa võtma. —ik [—ik] ~en praksis;
praktika. —ikabel [—åb—] adj. teostatav.
—ikant [—ånt] ~en,~er praktikant, —iker
[—åk—] ~n,= v. praktici praktik;
praktiseeriv arst. —ikus ~en,~ar fam. praktiseeriv
arst v. advokaat, —isera1 intr. ja refl.
praktiseerima, erialal tegelema; praktikat
omandama, p-nde läkare tegelik arst, p. sig in (ut)
märkamatult sisse tulema (välja minema),
—isk adj. praktiline, tegelik, den p-a sidan av
saken asja praktiline külg,p. filosofi
praktiline filosoofia, ha p-t förstånd praktilist taipu
omama, se p-t på ngt millelegi praktiliselt
vaatama, p-t taget tegelikult,
pralin [—in] — en,—er pralinee (šokolaadiga
kaetud kompvek),
prass|el —let krabin, kahin, sahin, p-let av papper
paberi krabin, —la1 intr. krabisema,
kahisema, sahisema.
prat —et jutuajamine, vestlus, kõnelus; loba,
lobisemine; keelepeks, å p.l ah, ärge rääkige,
tühi loba, det är bara tomt p. see on ainult
tühi loba, sätta sig över p-et tühjadest juttu-

pott/prefekt

dest kõrgemal olema. —a1 tr. ja intr. juttu
ajama, vestlema; lobisema, keelt peksma, p.
bredvid mun suud mitte kinni pidama, p.
dumheter (strunt) rumalusi rääkima, p. sju
stugor fulla liiga palju rääkima, —kvarn
lobamokk, —suu. —lysten adj.
lobisemishimuli-ne. —makare —n,= lobiseja, —sam adj.
kõnekas, jutukas, —sjuk adj. lobisemishimuline.
—stund jututund. —tagen, vara i p. jutuhoos
olema. —ig adj., fam. jutukas,
praxis = v. —en praksis, praktika, tava, komme,

bryta mot p. kombevastaselt talitama,
prebende [—én—] —t,—n sissetulek
kirikuvaldus-test.

precedensfall [—éns—] pretsedent (juhtum, mis

järgnevaile samalaadseile on eeskujuks),
preceptor [—séptår] —n,—er [—õ—]
akadeemiline õpetaja.

precis [—is] 1. adj. pretsiisne, täpne; sirge,
otsene; korrektne, ånge det p-a beloppet märgi
ära täpne summa, bilarna står i p-a rader
autod seisavad sirgetes ridades, ett p-t sätt
korrektne esinemine. 2. adv. täpselt,
täpipealt, alla är p. lika kõik on täpselt
ühesugused, p. klockan 6 täpselt kell 6. —era1 tr.
pret-siseerima, täpsustama, —ion —en pretsisioon,
täpsus. —ionsmekanik [—ik]
peenmehaanika. —ionsskjutning täpsuslaskmine. —ionsur
täpsuskell.

predestination —en teol. predestinatsioon,
saatuse ettemääramine.
predestiner|a1 tr. predestineerima, ette
määrama. —ad adj. part. predestineeritud,
ettemääratud.

predik|a [—i—] tr. ja intr. jutlustama;/öm.
karistus— v. noomituskõnet pidama. —an ilma a.
ja pl. jutlus. —ant [—å—] ~en,~er jutlustaja,
—are ~n,= vt. eelm., piibl. Koguja raamat.
—armunk, —arbroder dominikaan,
kerjus-munk. —ning jutlus, —stol kantsel, räästool.
predikament [—ént] —et,= v. —er olukord; (halb)

seisukord, (täbar) seisund,
predikat [—åt] —et,= keel. predikaat, öeldis,
prediko|biträde abijutlustaja. —förhör van.
küsitlemine pärast jutlust (et kontrollida, kas
on jutlusest aru saadud), —gåvor pl.
jutlusta-misanne, jutlustajavõimed. —hjälp
abivahend jutlustamisel; abijutlustaja. —samling
jutluste kogu.
predisponera1 tr. predisponeerima,
vastuvõtlikuks tegema. —d adj. part. predisponeeritud,
vastuvõtlik.

predominera1 intr. otsustavat mõju omama,
valitsema.

preexistens [—éns] —en hinge olemasolu enne
maist elu.

prefekt —en,—er prefekt, (väljaspool Rootsit)

369

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0401.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free