- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
305

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Mm - mången ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

mången/måtta

m-en midagi võimatut teha tahtma, han såg ut
som om han hade fallit från m-en ta oli nagu
kuu pealt kukkunud, —ansikte täiskuutaoline
nägu. —bana kuu tee, orbiit, —fas Kuu faas.
—förmörkelse kuuvarjutus, —gubbe
kuuvana. —gård rõngas Kuu ümber, tara. —klar
adj. kuuvalge, —ljus 1. —et kuuvalgus. 2. adj.
kuuvalge, —sken kuupaiste, —skiva
kuuke-tas. —skära kuusirp. —stråle kuukiir. —viol
bot. mitmeaastane kuukress, —år astr.
kuuaasta.

mång|en —et (v. — t),—a ka mång —t pron., adj.
ja subst, palju, mitu, mõni, m-en gång mitu
korda, i m-a herrans år palju aastaid
(tagasi), i m-t och mycket paljudes asjades, jag har
inte sett honom på m-en god dag ma pole
teda ammu enam näinud, m-a bäckar små
gör en stor å vanas, tilgast veest saab suur
meri, ha m-a järn i elden fig. mitme asjaga
tegelema, hur m-a? kui palju? mitu jag ger
honom så m-a som flyger och far ma ei hooli
temast põrmugi. —ahanda adj. mitmesugune,
mitmekesine; igasugune, på m. sätt mitmel
viisil, m. förströelser mitmesugused
meelelahutused. —armad adj. part. mitmeharuline,
—beprövad adj. part. palju kogenud, palju
läbiteinud. —besjungen adj. part. lauludes
palju ülistatud, —betrodd adj. part. paljude
poolt usaldatud, —dubbel adj. mitmekordne.
—dubbla1 tr. mitmekordistama. —fald
~en,~er mitmekesisus, —sugusus;
mitmekülgsus; suur hulk; mat. korrutis. —faldig
adj. mitmekesine, —sugune; mitmekordne.
—faldiga1 tr. mitmekordistama; paljundama,
—falt adv. mitmekordselt. —formig adj.
mit-mekujuline. —fotad adj. part. paljujalgne.
—foting zool. sajajalgne, —frestande adj.
part. mitme asjaga tegelev. —fröig adj., bot.
mitmeseemneline. —färgad adj. part.
mitmevärviline. —gestaltad adj. part.
mitmekujuli-ne. —gifte mitmenaisepidamine,
—gudadyrkan, —guderi [—i] ~(e)t
mitmejumalakum-mardus. —hörnig adj. hulknurkne. —hörning
~en,~ar mat. hulknurk. —hövdad adj. part.
mitmepealine. — kampar |e —(e)n,= sport
mitmevõistleja, —kunnig adj. laialdaste
teadmistega, mitmekülgselt haritud, mitmekesiste
oskustega, —omfattande adj. part. laialdane.
—ordig adj. paljusõnaline, üksikasjaline,
laialivalguv. —sidig adj. mitmekülgne. —sidighet
~en mitmekülgsus, —skiftande adj. part.
vahelduv, vaheldusrikas, mitmekesine,
—skriveri [—i] liigne kirjutamine,
üliproduk-tiivsus suletegevuses. ~stans, ~städes adv.
mitmes kohas, paljudes kohtades, mitmel
pool. —stavig adj. mitmesilbiline. —stämmig
adj., muus. mitmehäälne. —talig adj. arvu-

kas, rohke. —tusen(de), i m. år tuhandeid
aastaid. —tydig adj. mitmetähenduslik.
—ty-dighet ~en mitmetähenduslikkus, —välde
mitmevalitsus, rahvavõim. —årig adj.
mitmeaastane.

mångl|a1 intr. kaubitsema, —ar|e —(e)n,=
kaubitseja. —eri [—i] ~(e)t kaubitsemine.
—ersk|a —an,—or naiskaubitseja, turunaine.
månn(e) v. månntro adv., van. (kanske) kas;
võib-olla, m. han kommer i dag? kas ta tuleb
täna? võib-olla ta tuleb täna, vill han m. ngt?
kas ta tahab midagi ?, m. han är sjuk? kas ta
on haige? võib-olla ta on haige,
månsing —en kurjategijate salakeel,
mår|a — an,—or bot. madar.
mård —en,—ar zool. nugis, —boa nugiseboa.

—skinn nugisenahk.
mårtens| afton mardiõhtu, —gås mardihani.

—mässa mardipäev,
mås —en,—ar zool. kajakas,
måste abiverb pidama, sunnitud olema, jag m.
gå hem nu ma pean nüüd koju minema, du
m. erkänna sa pead möönma e. tunnistama,
om det m. så vara kui see peab nii olema, de
har måst utstå mycket nad on pidanud palju
läbi kannatama,
mått —et,= mõõt, määr; suurus; keed. (kak-)
vorm, längdm. pikkusmõõt, rymdm.
ruumimõõt, ytm. pinnamõõt, ett m. potatis
mõõt kartuleid, struket, rågat m. triiki mõõt,
kuhjas mõõt, hålla m-et mõõtu pidama;
ootustele vastama, betala ngn med samma m.
kellelegi samaga tasuma, nu är m-et rågat
fig. see ületab mõõdu, ta m. av (på) ngn
kellelgi mõõtu võtma, efter m. mõõdu järgi, med
det m., som I mäten med, skall ock mätas åt
eder piibl. selle mõõduga, millega te ise
mõõdate, mõõdetakse ka teile, vi måste vidtaga
nodiga m. och steg peame vajalikke
abinõusid tarvitusele võtma, —band mõõdurihm.
—enhet moõduühik. —full adj. mõõdukas,
—käpp erik. mõõdupuu, —lig adj. mõõdukas,
paras; vähe, tähtsusetu, ett m-t levnadssätt
mõõdukas eluviis, ett m-t pris mõõdukas
hind, m-a inkomster tagasihoidlikud
sissetulekud, inte m-t fam. hirmsasti, koledasti, de
roade sig inte m-t fam. nad lõbutsesid
ohjeldamatult. —lighet —en mõõdukus,
tagasihoidlikkus. —lighetssupare mõõdukas
viina-võtja. —lös ajd. mõõdutu, piiritu, —stock
mõõdupuu, —system mõõdusüsteem.
—tagning mõõduvõtmine, —verktyg mõõduriist.
’mätt|a —an mõõt, määr, piir; parajus,
mõõdukus, det måste vara m-a med (i) allt igas
asjas olgu mõõdukust, utan ali m-a ilma
igasuguse mõõdukuseta ning piirita. —o van., i
lika m. samal viisil, samal määral, i synlig m.

305

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0337.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free