- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
246

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Kk - körna ... - Ll

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

körna/ladda

—en,—ar sõitmine, sõit; vedamine, vedu.
—redskap sõiduk, sõiduriist, —sel — n,—sl|a
—an,—or sõit; vedamine, vedu. —sven
hobusemees,—ajaja, kutsar, —väg sõidutee.
körna1 tr. metallile süvendit e. märki sisse
lööma. —r|e —(e)n,= terasriist märkide
löömiseks metallist esemetele,
körsbär —et,= kirss, kirsimari.
körsbärs|blom kirsiõied, —kärna kirsikivi,
—seeme. —likör kirsiliköör. —läppar kirsipunased
huuled, —röd adj. kirsspunane, —saft
kirsi-mahl. —sylt kirsimoos. —träd kirsipuu, —vin
kirsivein.

körsnär [—ar] — (e)n,—er kasuksepp, nahksepp,
köösner.

kört|el —eln,—lar anat. nääre. ~gång
näärmeju-ha. ~svullnad med. näärmepaistetus. ~svulst
med. näärmekasvaja. ^tuberkulos
näärme-tiisikus.

körvel —n bot. varesputk. —rova bot., vt. eelm.
kött —et liha; (i frukt) (puuvilja)liha, anden är

villig med k-et är svagt piibl. vaim on valmis,
kuid liha on nõder, k-ets lustar fig. liha—,
lihalik himu, späka sitt k.fig. oma liha
sure-tama. —affär lihaäri. —aktig adj. lihataoline,
lihajas. —besiktning lihakontroll. —bit
lihatükk, —boskap lihaloomad, —bulle kotlet,
—butik lihakauplus. —djur lihaloom(ad). —ed
fam., fig. jäme e. rõve vandesõna, —fluga
zool. lihakärbes, lihakiin. —färgad adj. part.
(liha)punase värviga, —fars keed. pikkpoiss,
—gryta lihapott. —handel lihakauplus. —ig
adj. (fet) lihav, rammus. —ighet —en lihavus,
rammusus. —korv lihavorst. —kvarn
hakk-masin. —mat lihatoit, —rätt liharoog. —
slam-sa lihariba. —slig adj. lihane, k-a bröder
lihased vennad; lihalik, lihameelne; ilmalik,
patune. —slighet —en lihalikkus; ilmalikkus.
—soppa lihasupp, —spad lihaleem, puljong,
—stycke lihatükk, —pala. —sår lihahaav.
—varor pl. lihakaup. —ätande adj. part.
lihasööja. —ätare —n,= lihasööja.

LI

L, 1 —et,= 1. L, 1. 2. lüh. 1 (liter) liiter,
laban muutm. (en) sl. veider, kohmakas isik.
Mabb -en, -ar 1. käpp. 2. fam. suur käsi, käpp.
2labb v. labb|e -en, -ar zool. röövkajakas, änn.
3labb -et v. labbis (ett) fam. laboratoorium, -röck
kittel.

laber adj., mer. soodus, paras, kerge, 1. vind

soodus tuul.
labial [-ål] 1. adj. labiaalne, huultega
moodustatav. 2. -en, -er huulhäälik, labiaal. —pipa
muus. huulvile.
labil [-&] adj. labiilne, ebapüsiv, kõikuv, —itet

[—ét] —en labülsus.
labio|dental keel. 1. adj. labiodentaalne. 2. —en,

—er labiodentaal, huulhammashäälik.
laborant [—ånt] —en, —er laborant, teaduslik-

tehniline töötaja,
laborat|ion ~en, ~er praktiline teaduslik töö
(laboratooriumis). —or [—àtår] ~n,~er [—õ—]
1. laboratooriumi teenistuja. 2. teat. ülikooli
õppejõud. —ori|um —et, —er laboratoorium.
laborera1 intr. 1. teaduslikke katseid tegema. 2.

fig. tegelema (millegagi), kallal olema,
labrador [—år] —en miner, labrador (mineraal
päevakivide rühmast).

labyrint —en, —er labürint, keerdkäikudega
ruum {ka anat.), —artad adj. part.
labürindi-taoline, labürintjas. —isk adj. labürintlik,
keeruline, eksitav; segane, —vätska anat.
labürindi vedelik.
4ack muutm., årh. puudus, viga, utan 1. oeh lyte

puudusteta, vigadeta.
2lack —et v. —en,=v. —er lakk (—ki); kirjalakk.
—a1 tr. ja intr. lakkima; lakiga kinni
panema. —era1 tr. lakkima, lakeerima, lakiga üle
tõmbama, —fernissa lakkvärnits. —färg
lakk-värv, emailvärv. —känga lakksaabas. —läder
lakknahk. —sko lakk-king. —stång lakkpulk.
—viol bot. kuldlakk (—ki).
lacka1 intr. 1. voolama, tilkuma, svetten l—r higi
tilgub. 2. impers. jõudma, saabuma, det l—r
mot kväll õhtu jõuab kätte,
laekmus —en keem. lakmus. —papper
lakmuspaber.

lad —et,= soalaad (kangaspuudel).
lad|a —an, —or küün.

ladd|a1 tr. laadima (püssi); füüs. elektrienergiat
koguma, laadima, —flaska (leidnerflaska)
füüs. leideni purk. —ning ~en,~ar
laadimine; laeng; fam. laadung, —ram sõj. padruni-

246

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0278.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free