- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
227

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Kk - kosing ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

kosing/kraft

kosing —en,—ar fam. nodi, raha.

kosinus [ko—] (en) mat. koosinus.

kosmeti|k [—å—ik] ~en kosmeetika, iluravi, —sk

adj. kosmeetiline,
kosm|isk [—å—] adj. kosmiline, k-isk strålning
kosmiline kiirgus. —onaut ~en,~er
astronaut. —opolit ~en,~er kosmopoliit,
maailmakodanik. —opolitisk adj. kosmopoliitiline,
—os (en v. ett) kosmos,
koss|a —an,—or lehm, vissi,
kost [—å—] —en toit, söök, kost. —dag söögi—,
kostipäev. — föraktare toidupölgaja, toidu
pärast nuriseja, —håll kost, kostil pidamine,
—hållning vt. eelm. —pengar kosti—,
söögiraha.

kost|a1 intr. ja tr. 1. (erfordra) nõudma. 2.
maksma, vad k-ar fisken? mis kala maksab?,
sonen k-ar fadern mycket poeg läheb isale
palju maksma, arbetet k-ar honom mycken
möda töö nõuab temalt palju vaeva (1), det
k-ade honom friheten see maksis tal
vabaduse, k-a vad det k-a vill maksku mis maksab,
ükskõik mis hinnaga, k-a krut på döda
kråkor fig. sõelaga vett kandma, surnud
vareseid laskma, asjata vaeva nägema, k-a
på ngn, ngt kulusid kandma, millekski
kulutama, det k-ar på on väsitav, tundub raske,
on vaevaline, teeb muret (1), k-a ut maksma,
(raha) välja andma, —bar adj. väärtuslik,
kallis, hinnaline. —barhet ~en,~er 1. lit.
maksumus. 2. väärisese, —lig adj. 1.
väärtuslik, kallis; suurepärane, oivaline, töre. 2.
naeruväärne; naljakas, —nad ~en,~er kulu,
väljaminek, kulutus, bestrida k-en för ngt
millegi eest kulusid kandma. —nadsberäkning
kulude kalkulatsioon. —nadsersättning
hüvitus kantud kulude eest. —nadsfri adj.
maksuta, tasuta, k. läkarvård tasuta arstiabi.
—nadskalkyl maksumuse arvestus,
kalkulatsioon. —sam adj. kallis, —samhet kallidus,
kost|er [—å—] —ern,—rar mer. teat. liiki purje-

laev Bohuslänis.
kostym [—å—ym] —en,—er ülikond;
maski-kostüüm; kostüüm, —bai maskiball, —era1 tr.
kostümeerima, teatri— v. maskikostüümi
riietama; rõivastama, k. sig riietuma;
kostümee-ruma. —ering —en,—ar kostümeerimine;
rõi-vastamine; kostüüm, —fest maskipidu. —tyg
ülikonna—, kostüümiriie.
kot|a —an,—or anat. (selgroo)lüli; vet. sõrgats.
—ben vet. sõrgatsiluu. —båge anat. lülikaar,
—kropp anat. lülikeha,
kotangent mat. kootangens,
kotiljong [—å—å—] —en,—er kotiljon. —
^dekoration, —(s)märke kotiljonimärk.

kotlett [—å—é—] —en,—er keed. ribipraad; ri-

bitükk, karbonaad, —ben ribiluu. —fisk vt.

havskatt, —rad ribitükk.
kott|e —en,—er käbi, inte en k-efam. mitte
hingegi. —fjäll käbisoomus.
kotteri [—å—i] —(e)t,—er kildkond, klikk, —anda
klikivaim. —politik klikipoliitika. —väsen
kildkondlus, klikiolemus.
koturn [—å—] —en,—er aj. koturn, vana-kreeka
näitlejate kõrge tallaga jalats;/?g. tragöödia
sümbol, tala från k-en suure paatosega
kõnelema.

kõva —n fam. naud, nodi, raha.
kox, koxa vt. koks, koksa.
koxa1 intr., fam. uudishimulikult vaatama,
piiluma, vahtima,
krabat [—åt] —en,—er nalj. kelm, naljahammas,
vigurivänt.

krabb adj., mer., k. sjö järsk lainetus, k-a vågor

lühikesed ja kõrged lained,
krabb I a —an,—or zool. krabi. —taska zool.
tas-kukrabi. —tina kal. teat. krabipüüdmise
mõrd.

krack|a1 tr., keem. krakkima, raskeõlisid
kerge-õlide saamiseks ümber töötama, —bensin
krakkbensiin.
krafs —et fam. praht, nipped-näpped, tühi-tähi;
kraapimine; siblimine, —a1 intr. ja tr.
kraapima; siblima; kratsima, sügama, k. sig i
huvudet pead kratsima, k. till (åt) sig kr ahmama,
—ig adj. tühine, väärtusetu; kokkukraabitud;
segane.

kraft —en,—er jõud, võim, vägi, energia, av alla
k-er kõigest jõust, väest, hämta k-er jõudu
koguma, i k. av ngt millegi jõul e. põhjal,
träda i k. jõusse astuma, jõustuma, vara i k.
maksev olema, äga laga k. seaduslikult
maksev olema, —anläggning jõujaam,
—ansträngning jõupingutus, —behov jõutarvidus.
—besparing jõusääst, —kokkuhoid, —enhet
füüs. jõuühik, —foder põll. jõusööt. —full adj.
jõuline, võimas. —fullhet jõulisus,
—förbrukning jõutarvitus, —kulutus, —förlust
jõukao-tus. —ig adj. tugev, jõuline, energiline;
võimas, vägev; kindel, med k. hand kindla
käega. —karl jõumees, —källa jõuallikas,
—ledning elektriliin, —linje 1 .füüs. jõujoon. 2. vt.
eelm. —lös adj. jõuetu, nõrk; loid, lõtv; jur.
maksvusetu. —maskin jõumasin. —medel
jõuvahend, nödgas tillgripa k. sunnitud
olema jõudu e. jõuvahendeid tarvitama, —nät
elektrivõrk, —ord tugev sõna, vägisõna,
—papp, —papper erik. jõupaber. —prestation,
—prov jõuproov. —resurser jõuvaru,
—station jõujaam, —stulen adj. part., dial.
jõuetu, nõrk. —tag, ta ett k. jõuliselt kallale
asuma, —uttryck jõuline väljendus, vägev
sõna. —verk vt. —station, —vunnen adj. part.
kehtiv, jõusolev, maksev, —yttring jõuaval-

227

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0259.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free