Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Kk - kloak ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
kloak/klump
part., — formig adj. küünekujuline.
kloak —en,—er kloaak, maa-alune mustuse
äravoolu kanal; zool. teat. loomade sooltoru
lõpposa, —brunn roiskveekaev. —djur zool.
kloaaksed, munejad. —ledning
roiskveeka-nal. —rör roiskveetoru.
kloasongvägg [—år|—] ehit. (krohvitud)
laudadest vahesein,
klock|a [—å—] —an,—or kell, uur; kelluke, k-an
halv åtta kell pool kaheksa, föredraget
börjar k-an sju ettekanne algab kell seitse, 5
minuter före k-an fem viis minutit enne viit, 10
minuter Över tre kümme minutit nelja peal,
k-an går (drar sig)före kell käib ette, k-an går
efter (drar sig efter, saktar sig) kell jääb
järgi, förstå vad k-an är slagen fig. aru saama,
milles asi seisab, —a1 tr. 1. kellukesekuju
andma. 2. sport aega võtma, —ad adj. part.
kellukjas, kloššlõikeline. —ande adj. part.
kellukesekujuline, k. kjol
kloššseelik.—armband käekellarihm. —blomma bot. kellukas,
kellukõis. —ficka kellatasku. — fjäder
kellavedru. —formad adj. part., —formig adj.
kel-lakujuline. —gjutare kellavalaja, —kedja
kella—, uurikett. —kjol kloššseelik,
kellukesekujuline seelik, —klang 1. kellahelin. 2.
kellamäng. —kläpp kellakõra. —lod kellapomm.
—malm, —metall kellametall. —rep, —sträng
kellanöör. —stapel kellatorn, —ton kellaheli,
—torn kellatorn,
klockar|e —(e)n,= köster, kanter, —befattning
köstriamet. —far fam. köstripapa. —katt
fam., kär som en k. väga armunud, —kärlek
eelistus, nõrkus (millegi vastu), —tjänst
köstriamet.
klok adj. tark, mõistlik, arukas; asjatundlik, k.
och försiktig tark ja ettevaatlik, göra k-1 i ngt
midagi targasti tegema, han är inte riktigt k.
ta pole päris tark, det blir man inte k. på
sellest ei saa targemaks, sellest ei saa aru, vara
lika k. som förut niisama tark olema kui
enne, en k. gubbe (vana)tark,
ennustaja-vanake. —het —en arukus, mõistlikkus,
—hetsskäl, göra något av k. midagi targu
tegema, —hetsåtgärd tarkusel põhinev
abinõu; ettevaatusabinõu, —huvud tarkpea.
—skap —en tarkus; liigtarkus,
klopp|a — an,—or tehn. keermetusmasin.
klor [—å—] —en keem. kloor, —al —en, v. —et
kloraal. —at —et,= v. —er kloraat.
—behandla1 tr. kloorima —bleka2 tr. klooritama.
—era1 tr. kloori abil puhastama v.
pleegita-ma. —id —en,—er klorit, kloorishappe sool.
—it —en,—er miner, kloriit. —kalk kloorlubi.
—oform [—arm] —en kloroform, —oformera1
tr. kloroformima, kloroformi abil
narkotisee-rima. —ofyll —et v. —en bot. klorofüll, lehero-
heline. —syra kloorhape. —vatten lubjavesi.
—väte kloorvesinik. —vätesyra
kloorvesinik-hape, soolhape,
klosett [—é—] —en,—er klosett, käimla, —papper
klosetipaber. —skål klosetipott,
kloss L —en,—ar klots, klomp, puutükk; fig.
kohmakas inimene. 2. adv., mer. ligidal,
juures.
klöst jer [—å—] —ret,=klooster. ~arbetefig.
peen-omblus; aeganõudev käsitöö. ~broder
kloostrivend, munk. ~cell kloostrikong.
^föreståndare kloostriülem, abt. ~kyrka
kloost-rikirik. —lig adj. kloosterlik. ~levnad, ~liv
kloostrielu. ~löfte munga—, nunnatõotus,
—vanne. ~ruin kloostrivaremed. ~skola
kloostrikool. ~syster nunn.
^lot —et,= 1. tomp, mass; hangunud
rauasu-lam. 2. kuul, kera; taevakeha; tormimärk.
—blixt keravälk, —formig adj. kerakujuline,
kerajas. —rund adj. ümmargune kui kera.
2kIot —en kalingur; lõuend, —band
kalingurköi-de.
klots —en,—ar klots, puupakuke.
klott|er —ret kritseldus. —ra1 intr. ja tr.
kritseldama. —rar|e —(e)n,= kritseldaja. —rig adj.
lohakas, ebaselge, segane, —ring ~en,~ar
kritseldamine.
Klottorp Suur Nõmmküla,
klov|e —en,—ar piht (—hi), klamber;
kruustangid; (hand—) käerauad,
klubb — en,—ar klubi, —afton klubiõhtu.
—kamrat klubikaaslane, —liv klubielu, —lokal
klu-biruumid. —medlem klubi liige,
klubb|a 1. —an,—or nui; vasar, haamer; liik
kompvekke, gå under k-an fig. haamri alla
minema, föra k-an fig. koosolekut juhatama.
2.1 tr. nuiaga lööma, materdama, kloppima;
surnuks lööma, k-a säl hüljest nuiaga
surnuks lööma. — ekriget aj. nuiasõda. —formad
adj. part., —formig adj. nuiakujuline. —fasta2
tr. (vasaralöögiga) kinnitama, —slag
nuia-löök, —hoop. —svamp bot. keelharik,
hari-seen.
kluck —et loksumine; kõõrutamine. —a1 intr.
luksuma; loksuma, sulisema; koorutama,
hönan k-r kana kõõrutab, vågorna k-r mot
stranden lained loksuvad vastu kallast, ett
k-nde skratt luksuv naer.
kludd 1. —et fam. kritseldus, soperdus. 2. —en,
—er v. kludd|er—ern,—ar vusserdaja,
soperdaja. —a1 intr. kritseldama; määrima,
soper-dama; halvasti maalima, —eri [—i] —(e)t,—er
kritseldus, soperdus; lohakas maalimine. —ig
adj. määrdunud; (täis)kritseldatud.
klump —en,—ar kamakas, kamp, tomp, suur
tükk;/zg. kohmakas inimene; klots; (klunga)
hulk, jõuk, rühm, parv, i k. fig. hulgi, hulga-
207
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
