Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Kk - klarinett ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
klarinett/klia
valmis, komma på det k-a med ngt milleski e.
millegi üle selgusele jõudma, få ngt k-t för sig
milleski veenduma, milleski selgusele
jõudma, det dr k-t on selge, muidugi, gå k. för ngt
mer. vabas v. selges vees olema, —a11. tr.
selgitama; puhastama, korraldama, toimetama;
klaarima; läbi viima; läbi tegema. II. refl.
toime tulema, —blå adj. helesinine, puhassinine.
—bär bot. kirss, —era1 tr. 1. selgeks tegema,
korraldama. 2. mer. ümber purjetama. 3.
võlga maksma. 4. mer. klaarima, sadamas
sisse v. välja kirjutama. —ering —en,—ar 1.
mer. klaarimine. 2. korraldamine,
õiendamine. —göra2 irr., tr. selgeks tegema, selgitama,
—het —en selgus, —ligen adv., van. selgesti.
—na1 intr. selginema, selgeks minema,
selgima; selguma, selgusele jõudma, det k-r upp
selgib, läheb selgeks, —seende 1. —t subst,
part. ettenägelikkus. 2. adj. part. arusaaja,
selge (terava) pilguga, ettenägelik, —syn
sel-geltnägevus; ettenägelikkus, (hea)
arusaamine. —synt adj. part. teravapilguline, —text
arusaadav keel, selge keel. —vaken adj.
täiesti ärkvel, —äpple klaarõun. —ögd adj. part.
selgesilmaline; heledate silmadega;
selgepilguline, selge pilguga,
klarinett [—é—] —en,—er klarnet. —blåsare,
—spelare klarnetimängija,
klas|e —en,—ar kobar, tari. —formig adj.
kobar-jas, kobarataoline. —vis adv. kobarakaupa,
kobarhaaval.
klass —en,—er klass, —fördom klassieelarvamus.
—förståndare klassijuhataja,
—föreståndarinna klassijuhataja(nna). —hat klassivaen,
—viha. —intresse klassihuvi. —kamp
klassivõitlus. —kamrat klassikaaslane,
—medveten adj. klassiteadlik. —politik
klassi-poliitika. —samhälle klassiühiskond,
—skillnad (klasskillnad) klassivahe, seisuslik vahe.
—solidaritet klassisolidaarsus. —vis adv.
klas-siviisi, —kaupa, —välde klassivalitsus.
klassa1 tr., mer. (laeva) registreerima
(suuruse)-klassi järgi.
klassici|sm ~en klassitsism. —stisk adj.
klassitsistlik. —tet [—ét] ~en klassikalisus;
eeskuju-likkus.
klassifi|cera1 tr. klassifitseerima, liigitama,
liikidesse jagama. —cering ~en,~ar
klassifitseerimine. —kation ~en,~er klassifikatsioon,
klassik [—ik] —en,—er koomiline tüüp, veidrik,
klassi|ker ~n,= klassik, klassikaline kirjanik.
—sk adj. klassikaline; kõrgeväärtuslik,
eeskujulik; fam. koomiline, kummaline, han är
då k. i sin enfald ta on lihtsalt veider oma
lihtsameelsuses,
klatsch 1. —en,—ar plaks, plaksatus, laks,
laksa-tus. 2. interj. plaksti!, —a1 intr. ja tr. 1. plak-
sama, plaksutama. 2. hooletult (värvi)
panema. 3. ’silmi tegema’. —ig adj., fam. hoogne,
särtsukas. —ning —en,—ar plaksutamine,
plaksatus.
klausul [—ül] —en,—er klausel, piirav tingimus;
lisatingimus,
klav —en,—er muus. võti; lahendus, finna k-en
till gåtan mõistatuse lahendust leidma. —er
[—ér] —et,= klaver; van. pianiino, trampa i
k-et rumalust tegema, taktitult käituma.
—ia-tur — en,—er klaviatuur, klahvistik. —ecin
—en,—er muus. klavessiin, tšembalo.
klav|a1 tr. 1. dial. kütkesse e. lõõga panema. 2.
mets. kluppima, puude läbimõõtu mõõtma.
—binda4 tr. kütkendama. —bunden adj. part.
kütkendatud, kütkes, lõas. —|e —en,—ar 1.
kütke, lõõg; ahel. 2. mets. klupp. 3. (på mynt)
kiri, kasta krona och k-e kulli ja kirja
mängima.
klem|a1 tr. hellitama, hellitlema, k-a bort ngn
kedagi ära hellitama. —ig adj. hell, arg,
hellitatud; liiga õrn, pehme. —ighet ~en hellus,
argus; liigõrnus, pehmus,
klen adj. (späd) õrn, habras, väike; (sjuklig)
haiglane; (svag) nõrk, nõder, jõuetu,
kleenuke; (smal) peen, kitsuke; (usel) vilets, armetu;
(knapp) napp, kehv, k. till växten väikese
kasvuga, nõrga kehaehitusega, kleenuke, k.
tröst kehv lootus, —het —en Õrnus; nõrkus,
jõuetus; viletsus, armetus; nappus, kehvus;
kõhetus, peenus, —mod argus, kartlikkus,
pelglikkus, —modig adj. arg, kartlik,
julguse-tu. —modighet —en argus, kartlikkus. —smed
lukksepp, lukussepp. —smide lukksepatöö.
—trogen adj. nõrga—, nõdrausuline.
—trogenhet —en nõrga—, nõdrausulisus.
klen|a1 tr. määrima, üle tõmbama, võidma.
—hus (v. kiin—) savionn.
klenod [—õd] —en,—er väärtasi, —ese, aare; ehe,
kaunistus, —skrin ehtekarp.
klenät [—at v. klé—] —en,—er keed. teat. küpsis,
kleptoman —en,—er med. kleptomaan. —i [—i]
—(e)n kleptomaania,
kler|esi [—i] ~(e)t (katoliku) vaimulikkond,
kleerus. —ikal [—ål] adj. klerikaalne,
kirikumeel-ne. —k ~en,~er 1. aj. kleerik, (katoliku)
vaimulik. 2. van. õpetatud mees, kirjutaja. 3.
raamatupidaja. —us muutm. subst, kleerus.
klet|a1 tr. määrima; kritseldama. —ig adj. must,
määrdunud.
kiev —et,= mäekuru; mäenõlvak.
kii —(e)t kesi, kliid, sõklad, —bröd kesine leib.
kli|a1 I. intr., impers. ja tr. sügelema, kihelema;
sügama, kratsima. II. refl. ennast sügama e.
kratsima, fingret k-ar sõrm sügeleb, det k-ar
i fingrarna fig. sõrmed sügelevad, k-a ngn på
ryggen kellegi selga sügama, —pulver sügele-
205
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
