- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
173

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ii - idel ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

idel/i hålighet

mõttemaailm,
ideal 1.—et,= ideaal, kõrgeim eesmärk, (millegi)
täiuslik kehastus. 2. adj. ideaalne, täiuslik,
—bild ideaalkuju. —isera1 tr. idealiseerima,
ideaalseks pidama, —isk adj. ideaalne,
täiuslik. —ist [—ist] —en,—er idealist. —istisk adj.
idealistlik. —itet [—ét] —en ideaalsus,
täiuslikkus.

ideell [—éll] adj. ideeline, mõtteline; aateline,

ülev, üllas,
idegran bot. jugapuu.

idel muutm. 1. adj. puhas, selge, sula. 2. adv.
puha, aina.

idelig adj. alaline, alatine. —en adv. lõpmata,

vahetpidamata, alaliselt.
Idensalmi Iisalmi.

identifier|a1 tr. identifitseerima, (midagi
millegagi) samastama; ära tundma, —ing ~en,~ar
identifitseerimine, samastamine;
äratundmine.

identifikation ~en äratundmine, identsuse
kindlakstegemine. —sk adj. identne (millegagi),
samane, —tet [—ét] ~en identsus, samasus,
—tetshandling tõendav dokument,
ideografi [—i] —(e)n keel. mõistekiri,
ideograa-fia.

ideologi [—i] —(e)n,—er ideede ja kujutluste

süsteem, ideoloogia,
idiom [—åm] —et,= idioom, keel; keeleline
iseärasus. —atisk adj. mingile keelele v. murdele
omane, idiomaatiline,
idio|pati [—i] ~(e)n 1. isiklik heaolu. 2. med.
sõltumatult tekkinud haigus. —synkrasi [—i]
~(e)n,~er haiglane liigtundlikkus teatud
ärrituste suhtes, idiosünkraasia; vastumeelsus,
idiot —en,—er idioot, —anstalt
nõrgamõistuslikkude kasvatusasutus, —isk adj. idiootlik,
—ism —en,—er 1. idiootsus, totrus,
nõdra-meelsus. 2. keeleline iseärasus.
idissla1 tr., ka fig. mäletsema. —r|e —(e)n,=
mäletseja.

idk|a1 tr. tegelema, tegemist tegema;
harrastama; (äri) pidama, —ar|e —(e)n,= tegeleja;
harrastaja. —arinn|a ~an,~or, —ersk|a
~an,~or naistegeleja; naisharrastaja.
idog adj. virk, usin, töökas, —het —en virkus,

usinus, töökus,
idol [—ål] —en,—er ebajumal,
idrott [—å—] —en,—er sport; kehalised
harjutused; harjutus, oskus, —a1 intr. sportima.
—sblad spordiajakiri. —sfest spordipidu.
—sförbund spordiühing. — sförening kohalik
spordiselts. —sman sportlane.
idrypa4 tr. (sisse) tilgutama,
idyll —en,—er idüll, —isk adj. idülliline,
ifall [—àll] konj. kui, juhul kui.
ifråga|komma4 [—å—] intr. kõne alla tulema,

küsimuse alla tulema, —kommande adj. part.
küsimuse ali olev. —sätta2 irr., tr. küsitavaks
pidama, kahtlema; esitama, ette panema,
—varande adj. part. kõnealune, käesolev,
ifrån [—ån] prep. ja adv., vt. från.
ifyll|a2 tr. täitma; täis kallama e. valama;
täiendama. —ning täide, täitmine; lisandus,
täiendus. —nad juurdekirjutus, täiendus,
iföl muutm. pred. adj. ramb, tiine (mära kohta).
iföra2 I. tr. riietama, rõivastama. II. refl.
riietuma, rõivastuma,
ig|el —eln,—lar zool. (vere)kaan. ~knopp bot.

jõetakjas. ~kott [—å—] ~en,~ar siil.
igen [ijann] adv. 1. taas, uuesti, jälle. 2. tagasi. 3.
kinni, tagasi. 4. alles, järel; järele, är du här
nu i.? oled sa nüüd jälle siin?, kom i. i
morgon tule homme tagasi, hålla i. vastu e.
tagasi hoidma, det är ingenting i. ei ole midagi
järel, —finna4 tr. (uuesti, jälle, taas—) leidma.
—frysa4 intr. kinni külmama. —fylla2 tr.
täitma, kinni ajama, —grodd adj. part.
kinnikasvanud. —grundas1 dep. maastuma. —kasta1
tr. kinni ajama, —knäppt adj. part.
kinninööbitud. —känna2 tr. ära tundma, —känning
äratundmine, —känningstecken tundemärk;
tunnus. —kännlig adj. äratuntav, —låst adj.
part. lukustatud, —lägga2 irr., tr. sulgema,
kinni panema; täitma, kinni ajama, —murad
adj. part. kinnimüüritud, —snöad adj. part
kinnituisanud, umbne, —stoppa1 tr. kinni
toppima, —svullen adj. part.
kinnipaisteta-nud. —växa2 intr. kinni kasvama,
igenom [ijé—] prep. läbi, kaudu, natten i. öö läbi.
ignorera1 tr. ignoreerima, (teadlikult) tähele
panemata jätma.
igångsätta2 [—å—] irr., tr. käivitama, käima
panema, alustama,
igår v. i går [—år] adv. eile.
ihaka1 [f—3 tr. kinni haakima.
ihjäl [—al] adv. surnuks, slå i. tiden aega
surnuks lööma, tiga i. surnuks vaikima, —bita4
tr. surnuks hammustama, —frusen adj. part.
ärakülmunud, surnuks külmunud, —osa1 tr.
vingu surema, —skrämma2 tr. surnuks
ehmatama. —slå4 tr. surnuks lööma, tapma,
—svulten adj. part. surnuks nälginud,
äranälginud.

ihop [—õp] adv. ühes, ühte, koos, kokku, de
passar bra i. nad sobivad hästi kokku, krympa i.
kokku tõmbuma,
ihåg [—åg] adv., komma i. v. ihågkomma* tr.
mäletama, meeles pidama, meelde tulema,
meenuma.

ihålig adj. õõnes; fig. kõle; pealiskaudne, i-a
ögon aukuvajunud silmad, i-a kunskaper
puudulikud teadmised, —het õõnsus;
pealiskaudsus, sisutus, puudulikkus.

173

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0205.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free