Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Gg - glasaktig ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
glasaktig/gloppa
ta ett g» för mycket klaasikese ülemäära
jooma, end täis võtma, vid g-ens klang klaaside
kõlinal v. kõlisedes, sätta i g. och ram klaasi
ja raami alla panema, sätta g. i fönstren
aknaid klaasima, av g. klaasist, klaas-. —aktig
adj—artad adj. part. klaasitaoline, klaasjas,
klaasistunud, —arbete klaastöö, klaaskaup.
—berg klaasmägi, sitta på g-et mitte kosilast
leidma. —blåsare klaasipuhuja, —blåsning
klaasipuhumine. —bruk klaasitehas,
klaasivabrik. —degel tehn. klaasivann. —duk
klaas-riie. —dörr klaasuks, —era1 tr. glasuurima,
glasuuriga katma, vaapama. —ering —en,—ar
glasuurimine, vaapamine. —fluss tehn.
klaa-simass. —gjutare klaasivalaja. —handlare
klaasikaupleja, klaasikaupmees. —hus
klaasmaja, man skall inte kasta sten när man
sitter i g. ei tohi teistele etteheiteid teha, kui
omal on palju vigu. —klocka klaaskelluke.
—kropp anat. klaaskeha. —kupa
klaaskup-pel. —massa klaasimass, klaasisegu.
—målare klaasimaalija. —måleri [—i]
klaasimaali-mine. —målning klaasimaalimine,
klaasimaal. —mästardiamant
klaasilõikamistee-mant. —mästare klaassepp, —papper
liivapa-ber, klaaspaber. —pulver tehn. klaasipulber.
—pärla klaaspärl, —ruta klaasruut. —rör
klaastoru, —saker klaasasjad. —skärva
klaasikild. —slipare klaasilihvija. —varor
klaas-kaubad. —yr —en klaasitis, glasuur, vaap.
—ål zool. klaasangerjas. —äpple valge klaar
(õun), —öga klaassilm, —ögon prillid, ett par
g. ühed prillid. —ögonbågar prilliraamid.
—ögonfodral prillitoos. —ögonorm
prillma-du. —ört bot. soolarohi.
glass —en,—er jäätis. —dosa jäätisetorbik.
—pinne jäätisepulk.
glatt adj. sile, tasane, libe, kiilas, läikiv;/^, libe,
takistuseta, ladus; libe(keelne), meelitav,
osav; g. lag mer. kogupauk, —het —en
siledus, tasasus, libedus, kiilus; läige; fig.
libedus, libe e. osav esinemine, —slipa1 tr.
häili-ma, poleerima; lihvima.
glaubersalt glaubrisool.
glaukom [—åm] —et med. roheline kae,
glaukoom.
glav —en,—ar v. glaven = van. mõõk.
gles adj. hõre, harv, läbipaistev; soom., vrd. ka
otät, g-t hår hõredad juuksed, g. skog hõre
mets, g-t befolkad hõredalt rahvastatud,
—het —en hõredus, —huggen adj. part.
hõredaks raiutud (mets), —na1 intr. hõrenema,
harvenema, hans hår har g-t tema juuksed
on hõredaks läinud, soldaternas led g-de
sõdurite read harvenesid.
glete —t v. —n (seatina)silu.
gletsch|er —ern,—rar (jää)liustik, gletšer.
gli —(e)t,—n kalamaimud, —pojad; fam. maim,
mudilane, poisiklutt, —stim kalamaimude
parv.
giid —et,= libisemine, liugumine, han har råkat
på g. fig. tal läheb allamäge, det är bra g.
idag sport täna on hea libisevus. — |a4 intr.
libisema, liuguma; hiilima, fatet gled ur min
hand kauss libises mul käest, han gled in i
rummet ta hiilis tuppa, g-ande löneskala
liikuv palgamäär; röhut. abis.: g-a av maha
libisema, g-a bort ära liuglema; fig. kaduma,
g-a fram edasi liuglema, g-a ned alla
libisema, g-a tillbaka tagasi libisema, tagasi
liuglema, g-a undan eest ära e. minema libisema,
käest ära lipsama, g-a ut välja libisema e.
liuguma, g-a utför alla libisema, —bana tehn.
liugetee. —flykt liuglend, lauglemine,
planeerimine. —friktion füüs. liugehõõrdumine.
—kontakt ei. liikuv kontakt, —lager tehn.
liu-gelaager. —ning —en,—ar libisemine;
lipsami-ne. —yta füüs. liugepind.
glim1!.—men bot. põisrohud. 2— met kuma, helk.
glima —n sport (islandi) maadlemine,
glim |ma1 intr. läikima, särama, helkima;
hõõguma, õhkuma, elden g-mar under askan tuli
hõõgub tuha ali, det är ej guld allt som g-mar
vanas, kõik pole kuld, mis hiilgab, g-ma till
läigatama, —lampa hõõglamp, —ljus füüs.
hõõgvalgus. —|mer 1. —ret kuma, helk. 2.
—mem miner, vilgukivi, vilk. —ra1 intr.
helkima, särama, —rande adj. part. helkiv, särav,
glimt —en,—ar välgatus, sähvatus, en g. av hopp
lootussäde, —kübe. —a1 intr. välgatama, g.
fram välgatama, paistma hakkama,
nähtavale ilmuma, —vis adv. hetketi, vilksamisi,
glind|er —ret 1. helk, g-ret av stjärnorna tähtede
helk. 2. pl. = kalasööt. —ra1 intr.
virvendama; kiiskama, sätendama; helkima,
glip|a fam. 1. —an,—or lõhe, pragu. 2.1 intr.
praokil olema,
gliring —en,—ar torge, pilge, piste, torkesõna, ge
ngn en g. kedagi pistma e. salvama,
glis —en bot. koerputk.
glitt|er —ret valgusrefleks, helk; jõulupuuehted;
(väline) sära; kassikuld. —ra1 intr. särama,
helkima; helendama.
glo3 intr. jõllitama, g. på ngn kellelegi jõllitades
otsa vahtima,
glob — en,—er gloobus, maakera mudel, kera,
ögong. silmamuna. —formig adj.
(maa)kera-kujuline.
globetrotter [—åt—] ingl. k. maailmarändur,
globin [—ini —et,—er keem. verevärvniku valk,
globiin.
glop —en,—ar fam. kergats, nolk.
glopp [—å—] —et, snög. lumelörts. —a1 intr.
(lumelörtsi sadama.
127
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
