Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ff - fortis ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
fortis/foto
forte, —piano klaver. — fortissimo muus. 1.
adv. väga valjusti, nii valjusti kui võimalik. 2.
—t,—n fortissimo,
fortis [—å—] (en) keel. pearõhk,
fortplantnings|drift sugutung, —förmåga
sigimisvõime. —hastighet levimiskiirus. —organ
suguelund, —organ,
fortsättnings|arbete edaspidine töö, täiendustöö.
—klass täiendusklass. —kurs täienduskursus,
edasijõudnute kursus, —skola täienduskool.
—vis adv. jätkuvalt, edasigi,
fortutbildning edasiõppimine,
for|um —umet v., =, pl. — v. —a jur.
kohtualluvus, rätt f-um õige instants, det hör ej till mitt
f-um see ei kuulu minu komptentsi.
forward [—å—] —en,—ar sport tormaja, forvard.
fosfat [—å—] —et,=v. —er keem. fosfaat,
fosfor-happe sool.
fosfor [—å—å—] —n keem. fosfor, —brons tehn.
fosforpronks. —escens —en füüs.
fosforest-sents; fosforine kuma. —escera1 intr.
fosfor-estseerima, pärast kiiritamist pikemat aega
helendama, —förening fosforiühend.
—förgiftning fosforimürgitus. —halt
fosforisisaldus. —ism —en aj. uusromantiline vool
Rootsis, fosforism, —ist —en,—er aj. fosforist. —it
—en miner, fosforiit, —mos kollast fosforit
sisaldav rotimürk, fosforpuder. —sticka
fosfor-tikk. —syra fosforhape,
fosgen [—jén] —en keem. teat. mürkgaas,
fosgeen.
fossil [—å—] 1. —et,= geol. fossiil, kivistis. 2.
adv. fossiilne, kivistunud, kivistisena
säilinud. —isera1 tr. kivistama.
fostbrödralag verevendlus; relvavendlus.
foster fostret,= 1. anat. loode, ihuvili, embrüo. 2.
fig. toode, saadus, vili, inbillningsf.
ettekujutuse vili. —anlag lootealge. —fördrivning
abort, —hinna,—hölje lootekile. —ljud
loote-hääl. —läge looteasend. —rörelse
looteliigu-tus. —vatten lootevesi.
foster|barn kasulaps. —bro(de)r kasuvend,
—bygd kodukoht; kodumaa, —dotter
kasutütar. —fa(de)r kasuisa, —föräldrar
kasuvanemad. —jord kodumaa, —land kodumaa,
isamaa. —ländsk adj. isamaaline, isamaa-.
—mo(de)r kasuema, —son kasupoeg,
—syskon kasuõed-kasuvennad. —syster kasuõde.
fosterlands | fientlig adj. isamaavaenulik,
—vastane. —förrädare isamaareetur. —förräderi
isa-maareetmine. —försvarare isamaakaitsja,
—känsla isamaatunne, —kärlek
isamaaarmastus. —lös adj. isamaatu. —vän
isamaa-sõber. —älskande adj. part. isamaad
armastav, isamaa-armastaja.
fostra1 tr. 1. kasvatama; üles kasvatama. 2.
sünnitama, tootma. —n ilma a. ja pl. kasva-
tamine; kasvatus. —r|e —(e)n,= kasvataja.
—rinn|a —an,—or kasvatajanna. —rkall
kas-vatajaülesanne.
fot —en, fötter jalg; jalam; alus, bli våt om
fötterna jalad märjaks tegema, resa sig på
bakfötterna tagumistele jalgadele püsti tõusma,
bergets fi mäejalg, —jalam, byta om f. jalga
vahetama, till f-s jalgsi, f. för f. jalg-jalalt,
komma på fötter jalule saama, taga till
fötterna jooksma panema, stå på spänd f. med
ngn kellegagi pinevas vahekorras olema, stå
på vänskaplig f. med ngn kellegagi sõpruses
olema, leva på stor fi laialt, rikkalt elama,
vara på fri fi vaba olema, på stående f.
otsekohe, j alamaid, försätta ngn på fri fi kellelegi
vabadust andma, stå på egna fötter omil jalul
seisma, iseseisev olema, stiga upp med orätt
f. ur sängen pahema jalaga asemelt tõusma,
sätta fötter under ngn kellelegi jalad alla
tegema, —a1 I. tr. rajama, asutama;
põhinema; toetama. II. refl. rajanema; põhinema;
toetuma. — abjälle —t årh. jalatald; kand,
från hjässan till f-t pealaest jalatallani.
—apall årh. jalapink; järi. —båd jalakümblus.
—beklädnad jalats, —bjudning med.
sündimine jalgadega ees. —black jalaköidik. —blad
pöialaba. —boja jalaraud. —boil jalgpall,
—broms jalgpidur. —bräde laud jala
toetuseks. —folk soj. jalavägi. —faste jalgealune,
förlora f-t jalgealust kaotama, —gångar|e
—(e)n,= jalakäija. —knöl jalakeder, pahkluu,
—lampa jalaga lamp. —led jalaliiges,
pöialii-ges. —ledes adv. jala, jalgsi, —not alamärkus.
—ombyte jalavahetus. —påse,—sack jalakott
(—ti), —sid adj. jalgadeni ulatuv, —skrapa
jalakraabits. —soldat jalaväelane, —spår
jalajälg. —steg jala-aste, aste. —sula jalapäkk,
—tald. —svett jalahigi; jalgade higistamine,
—tvagning jalapesemine, —kümblus, —valv
anat. jalaõõnsus. —vandra1 intr. jalgsi
matkama. —vandrare jalamatkaja. —värmare
jalasoojendaja. —ända v. —ände jaluts,
jalg-ots.
fotbolls|lag jalgpallimeeskond. — match
jalgpalli-matš, —võistlus, —plan jalgpalliväljak, —spel
jalgpallimäng, —spelare jalgpallur.
fots|bred adj. jalalaiune, —bredd jalalaius.
—djup adj. jalasügavune. —hög adj.
jala-kõrgune. —lång adj. jalapikkune, —tjock adj.
jalapaksune.
^oto [—å—] —t,n fam. foto, päevapilt. — affar
fototarvete äri. —kopia fotokoopia,
—kopiera1 tr. fotokoopiaid valmistama, —montage
fotomontaaž, —reportage fotoreportaaž.
2foto— erik. valgus-, foto-, —cell el. fotorakk
(—raku), fotoelement, —elektricitet füüs.
fotoelekter. —elektrisk adj. fotoelektriline.
91
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
