- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
60

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Dd - dragant ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

dragant/driva

veoköis. —låda tõmbesahtel, tõmbelaegas.
—nagel./øw. naps. —ning —en,—ar 1. tõmbus,
tõmbamine. 2. loterii, loosimine. 3. (böjelse)
kalduvus (millekski). 4. (skiftning) varjund,
en d. åt grönt rohelise
varjundiga.—nings-kraft tõmbejõud. —ningslista loteriivõitude
nimestik, —plåster 1. kiskuv plaaster. 2.
tõmbenumber. —spel lõõtspill,
dragant [—ànt] —en v. —et farm.
hundihamba-mahl.

dragera1 [—sé—] tr. vaapama, suhkrukorraga
katma.

dragg —en.—ar traalankur. —a1 intr. traalima;
triivima.

dragoman [—ån] —en,—er tõlk idamaades,
dragoman.

dragon [—ön] —en,—er tragun (ratsaväelane).
drak|e —en.—ar lendmadu, lohe; paberlohe.
—ballong õhupall, —blod 1. loheveri. 2.
draa-konipuu vaik. —blodsträd bot. lohepuu,
draa-konipuu. —eld sootuluke. —skepp
lohekujuli-se ninaga laev. —slinga loheling (ruunikirjade
ilustus). —sådd flg., müt. lohekülv; saatuslik
tegevus. Vihkamiskülv’.
drakonisk [—o—] adj. drakooniline, ülivali,
ülikarm.

Mram [—ä—] —en,—ar lonks, naps.
2dram —en.—er v. haril —dram|a —at,—er
draama. —atisk [—åt—] adj. dramaatiline,
draamale omane: põnev. — aturg [—rg] —en,—er
näitekirjanik, dramaturg,
drank —en 1. praak. 2. puskar,
drap|a —an v. —at,—or vana-skandinaavia

ülistus- või mälestusluule,
drapé — n.—er paks villane riie, drapp.
draperla1 tr. riiet voltidesse seadma, drapeerima.
—i [—i] ~(e)t,~er drapeering, eesriide v. kanga
kunstipärane voldistik.
drastisk adj. tugevasti mõjuv, drastiline,
drasut [—uti —en,—er fam. volask, volakas.
drav —en v.— et 1.raba. 2. seasöök, praak. —lei
—let fam. lollus, rumalus, loba. —la1 intr.
loba ajama,
drawback [drå—] —en tolli tagasimaks,
dreadnought [dräddnåt] —en,—ar v. —s inglise
lahingulaev.

dreg|el [dre— v. dregg—] —let v. —eln ila, kool.

—la1 intr. ilastama. —lig adj. ilane.
dreja1 tr. ja intr. 1. tehn. saviesemeid vormima.

2. mer., d. bi purjesid tuulde käänama.
dress —en,—er v. —ar fam. kostüüm, ülikond,
dress lera1 tr. dresseerima, välja õpetama, —yr
[—yr] ~en,~er (loomade) väljaõpetamine,
dressuur.

dressin [—in] —en,—er tehn. dresiin.
dressing —en keed. (tugev) salatikaste.
drev —et,= 1. ajujaht. 2. mer. triiv. 3. tehn.
ülekandeseadis, ajam, ülekanderatas. 4. vt.
driva2, —a1 tr., mer. tihtima, triivima.
dribbla1 intr., sport triblama.
drick I a 1. —at dial.ja soom. —an kali, taar \fam.
õlu, kan jag få en d-a kas ma saaksin ühe
öl-le, enbärsd-a kadakamarjajook. 2.4 tr. joo-

ma; purjutama, d-a brunn tervisvett jooma,
d-a ngns skål kellegi terviseks jooma, —bar
adj. joodav,
dricks —en fam. jootraha, —butelj joogipudel,
—glas joogiklaas, —pengar jootraha, —vatten
joogivesi.

drift —en,—er 1. mer. triivimine, råka i d.
triivima hakkama. 2. (drivning) töötamine, aju,
ajamine, ångd. aurujõul töötamine. 3.
tegevus, tootmine. 4. (driven boskapshjord)
aetav kari. 5. (energi) energia, tung, det är d. i
honom tal on energiat. 6. (gyckel) pilge,
utsätta ngn för d. kedagi tögama e. pilkama. 7.
(skötsel) (asja)ajamine, toimetamine;
tegutsemine, käitamine. 8. (instinkt) tung,
kalduvus, himu, tahe, göra ngt av egen d. midagi
omal tungil v. tahtel tegema, —ig adj. tegev,
toimekas, agar, ettevõtlik. —ighet —en
toimekus, agarus, ettevõtlikkus, —kapital
tegevus-kapital. —kostnad tegevuskulud, —kukku
narr, tembutaja.
drill —en,—ar 1. muus. triller, lõõritus. 2. söj.
drill, mehaaniline harjutus. 3. tehn. vinnal,
trillpuur. 4. põll. hari. 5. mer. tüüriratas,
rooliratas. —a1 tr. ja intr. 1. muus. trillerdama,
lõõritama. 2. sõj. drillima, õppust tegema. 3.
tehn. puurima. 4. põll. üles kündma, vagusid
ajama. 5 .fig. läbi kemplema, d. ngt därhän
midagi läbi viima, midagi saavutama, —borr
trillpuur.

drilling —en,—ar jahind. kolmeraudne jahipüss.

drink —en,—ar alkoholiga segatud jook, kokteil.

—ar|e —(e)n,= joodik.
drist|a1 intr. ja refl. julgema, söandama,
tihkama. —eligen adv., van. kartmatult. —ig adj.
julge, kartmatu; jultunud,
dritt|el —eln,—lar võitünn.
driv —en,—ar 1. tehn. ajam. 2.
(müügi)kampaa-nia. 3. fam., vara på d-en ringi hulkuma,
logelema.
!driv a —an,—or lumehang.
2driv a4 tr. ja intr. 1. ajama, d-a kreatur på bete
loomi karjamaale ajama. 2. jahind. jahti
pidama, d-a hare jänesejahti pidama. 3. käima
e. liikuma panema. 4. keed. läbi sõela
pressima. 5. (tvinga, nödga), d-a sin vilja igenom
oma tahtmist läbi viima. 6. (sköta, idka), d-a
en affär äri pidama. 7. (gyckla) narrima, d-a
med ngn kedagi narrima e. nöökama. 8. bot.
kasvatama, ajatama. 9. mer. triivima,
tihtima. 10. tehn. taguma, d-a en påle i jorden
vaia maa sisse taguma, d-a i metall
metallesemeid viimistlema, tsiseleerima. 11.
(avverka), d-a timmer palke maha võtma ja välja
vedama. 12. (slå dank), gå och d-a logelema,
laisklema, —ankare mer. triivankur. —axel
tehn. veovõll. —band tehn. veolint, roomik,
—bänk taimelava, —en adj. part. 1. vilunud,
kogenud, osav. 2. vaba, selge, —eri [—i]
~(e)t,~er 1- logelemine, hulkumine. 2.
taimekasvatus. —fjäder 1. jõuvedru. 2. ajend,
—hjul veoratas. —hus kasvuhoone,
triiphoone. —kedja veokett. —kraft liikuma panev

60

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0092.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free