Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Grammatiline ülevaade - II. Vormiõpetus
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
B. Omadussõna — Adjektiiv
§ 9. Käänamine
Omadussõnal rootsi keeles on kaks muutmisviisi: määramatu (tugev) ja määratud (nõrk).
Määramatut vormi tarvitatakse ka siis, kui omadussõna on öeldistäiteks (predikatiiviks). Ainsuse utrumil ei ole
määramatus vormis mingisugust lõppu, ainsuse neutrumil on mitmuses on -a. Määratud
vormil on lõpp -a. Siiski võib meessoo ainsuses selle asemel sageli olla ka lõpp -e.
Näit.: Ains.: Mitm.:
utrum neutrum
Määramatu vorm en stor flicka ett stort barn stora barn
’suur tüdruk’ ’suur laps’ ’suured lapsed’
gossen är stor huset är stort barnen är stora
’poiss on suur’ ’maja on suur’ ’lapsed on suured’
Määratud vorm den stora stolen det stora huset de stora gossarna
’suur tool’ ’suur maja’ ’suured poisid’
Nagu nähtub näidetest, seisavad määratud vormis omadussõna ess den, det, de. Neid kutsutakse
määratud vabaks artikliks ehk omadussõna määratud artikliks. Nende tarvitamisviis nähtub
ülaltoodud näidetest.
Määratud vaba artiklit ei esine siis, kui nimisõna järgneb genitiivile või isikulisele, omastavale,
näitavale või siduvale asesõnale, näit. gossens stora hatt ’poisi suur kübar’, jag arma varelse ’ma
vaeseke’, mitt stora barn ’minu suur laps’, denna glada fest ’see lõbus pidu’, deras stora hattar ’nende
suured kübarad’.
Mõnikord jäetakse määratud vaba artikkel ära, nimelt siis, kui omadussõna koos nimisõnaga
moodustab ühise mõiste, nagu näiteks pealkirjades, raamatutiitlites, geograafilistes nimetustes ja
muudes pärisnimedes, järgarvudes ning rahvusi ja kohti väljendavates omadussõnades, näit. Röda
rummet ’Punane tuba’ (Strindbergi teos), Norra ishavet ’Põhja-Jäämeri’, södra Sverige
’Lõuna-Rootsi’, franska revolutionen ’prantsuse revolutsioon’, Svenska akademien ’Rootsi Akadeemia’,
andra kapitlet ’teine peatükk’, vänstra armen ’vasak käsi’.
§10. Võrdlemine — Komparatsioon
1. Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre
stark ’tugev’ stark—are stark—äst
mjuk ’pehme’ mjuk —are mjuk —äst
glad’ rõõmus’ glad—are glad—äst
vänlig ’lahke’ vänlig—are vänlig—äst
ädel ’õilis’ ädl—are ädl—ast
trogen ’truu’ trogn —are trogn —äst
vacker ’ilus’ vackr —are vackr —äst
Nii kompareeritakse suurem enamus omadussõnu rootsi keeles
2. Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre
hög ’kõrge’ hög—re hög—st
ung’ noor’ yng—re yng—st
tung ’raske’ tyng —re tyng —st
grov ’jäme, kare’ gröv —re gröv —st
låg ’madal’ läg—re läg—st
lång’ pikk’ läng—re läng—st
trång ’kitsas’ träng —re träng —st
stor ’suur’ stör —re stör —st
få (umbmäärane asesõna) färre (puudub)
små ’väikesed’ smärre (puudub)
xxi
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
