Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Järelsõna
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
seks. Ta annab välja ajakirja „Tapper" ja võitleb oma luules otsustavalt
noore Nõukogude riigi vaenlaste vastu, ühes luuletuses ta sõnastab
näiteks:
Ja jälle välgub revolutsiooni tapper ...
Puuraiuja, nüüd ole otsustavalt vapper:
känd saagu hävitatud kõigi juurtega,
nii pisikeste kui ka suurtega.
Verise saksa okupatsiooni eest 1918. a. siirdus Lilienbach Leningradi,
kus ta elas ja töötas 1928. aastani, millal ta revolutsioonilises võitluses
murdunud tervis üles ütles. Juhan Lilienbach suri 9. mail 1928. a. ja on
maetud Leningradi.
Lilienbachi juures me hindame kõrgelt tema kirjastuslikku tegevust
töölisklassi kirjanduse loomisel, tema oma võitlevat, bolševike partei
poliitikat järjekindlalt toetavat ja ellurakendavat värsiloomingut ja tema
orga-nisaatorlikku tegevust proletariaadi hulgast pärinevate sulemeeste
koondamisel oma väljaannete ning kirjastuse ümber võitluseks tsaarirežiimi,
balti parunite ja eesti kodanluse ning selle natsionalistliku ideoloogia vastu.
Lilienbachi kogu tegevuse eesmärgiks oli näidata töölisklassile tema
jõudu, tõsta tema eneseteadvust, õhutada töölisklassi bolševike partei
juhtimisel võitlusele vabaduse eest, oma riigi, ilma ekspluateerijateta riigi
loomisele.
Selle teenistusse on rakendatud Lilienbachi kogu elu ja kirjanduslik
tegevus.
Oma ealt on kõige vanemaks eesti proletaarseks kirjanikuks Otto
Münther.
Otto (Otto Heinrich) Münther sündis 6. augustil 1864. a. Järvamaal
Kuksema mõisas möldri pojana. Alghariduse omandas ta a. 1879—1881
Ambla kihelkonnakoolis, mida tollal juhatas tubli koolimees ja C. R.
Jakobsoni lähedasi sõpru A. F. Raudkepp, kel hiljem tuli mõisnike survel Eestist
lahkuda ja endale Krimmis teenistust otsida. Lahedamaid
töövõimalusi otsides siirdus Münthergi Krimmi, kus töötas kuni oma 25. eluaastani
põllutöölisena ja maalrina. Neil rännuaastatel alustas ta ühtlasi kaastööd
eesti ajalehtedele, saates neile reisikirjeldusi ja muud.
Tundes oma teadmiste puudulikkust, astus Münther 1889. a. Tartus
H. Treffneri gümnaasiumi, mille ta lõpetas 1894. a. Kõrgema hariduse
omandas ta Saksamaal, lõpetades 1897. a. Berliini põllundusülikooli. 1901. a.
sooritas ta Venemaal agronoomia kandidaadi eksami, üliõpilaspõlves algas ka
Müntheri kujunemine sotsialistliku maailmavaatega võitlejaks.
Et Eestis ei olnud sajandi algul agronoomilise haridusega õieti midagi
peale hakata (mõisnike teenistusse ta ei astunud), tegutses Münther
keskkooliõpetajana Tartus ja a. 1901—1906 ajakirjanikuna ,.Teataja" toimetuses
Tallinnas. ,.Teataja" sulgemise järel pärast 1905. a. revolutsiooni
mahasurumist töötas ta kuni 1910. aastani Samaara põllutöö-keskkoolis, hiljem
samalaadilises koolis Umanis. Veebruarirevolutsiooni eel Eestisse tagasi
287
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
