Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Villem Buk - Kivine raamat
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
voodi- ja aknalaudadesse lõigatud. Lühidalt öelda, kirju on
igal pool; isegi roostetanud trellide peale on midagi
kriimusta-tud või tipitud. —’Nendesamade abinõudega on ka
joonistused, seinapildid valmistatud. ^
Niisugune on see kivine raamat, mida ma loen. —
Veebruar 8.
See on üks iseäralik juhtumus. Täna tuli
ülemvõtme-mees... Tegi minu kambri ukse lahti ja ütles: „Tere
hommikust!" Sellejuures näis ta mulle nii imelik — kohmetu või
ärritatud pidi ta olema: teretusega käis pisike kummardus kaasas!
— Ma ei mõistnud seda nähtust enesele kuidagi ära
seletada. — Vist on tal kohutava juhtumusega tegemist olnud?
arvasin ma: ta on ehmatanud, ning ei tea mitte, mis ta teeb. —
Vaatab, logistab luku sees võtit ja jälle vaatab, nagu peaks ta
minuga väga tähtsast asjast juttu algama.
— Kui teil tarvis on ... hakkas ta rääkima: koridorisse
ehk ... kuhugi minna ... Vast ei ole teil kannus vett... Nüüd
on minul aega ...
Justkui oma vend! Ajab head juttu ja... tal on sinu tarvis
aega! — See oligi, millest ma aru ei saanud. Tema kui
vanglaülema abiline näitas ennast senini hoopis teistmoodi. Kui tal
minu tarvis mõnikord aega oligi, siis mitte „heaks
hommikuks" ega sõbra jutuks. — Aga täna hommikul oli.
— Eks ta ole, rääkis ülem vabandaval toonil: Teenistus!
Ole sa siin hea või halb? Ma olen kõik teinud, mis ma võisin.
Tahaks inimestele hea olla, aga, noh, inimesed ise on ka
imelikud. Ja ega’s ma üksi ole. Juhtub ta midagi nägema, — noh,
siis on põrgu lahti. Võtmemeestel ei ole midagi, aga minu
käest küsitakse kõike, kui midagi halvasti on. Ja kas see on
kellegi palk, mis mina saan? Paarkümmend rubla kuus! —
Nii seletas, küsis ja seletas ülem. Aga mina ei saanud sel-?
lest õieti midagi aru. Ma ootasin ja ootasin... mis ta lõpuks
ütleb. Aga lõpp ei tulnud nii peagi. Mulle näis, nagu oleks see
inimene oma ahelatest mulle kurtnud.
— Vaata! seletas ta edasi, kuna tema toon ikka
osavõtliku-maks muutus: teie arvate, et meil on hea, ja et teil üksi halb.
Inimesed on niisugused . .. Hing saab täis ja . . . Aga, noh ...
133
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
