Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Otto Münther - Siina
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
keelt halvasti õpetatakse, ühe sõnaga: ma polnud sellele
õppeasutusele sünnis, nagu seda kord meie klassipreili mulle
avaldas. Ta oli õige õel inimene ja teadmata on, kust niisugused
inimesed tulevad ja kuidas neid ülepea gümnaasiumidesse
ametisse pannakse. Ta tegi mu elu nõnda kibedaks, et raske
on seda avaldada. Tegin ma mis tahes, aga iialgi ei oldud
minuga rahul. Esimene löök oli järgmine. Igal aastal teatavail
päevadel anti meie kätte koxjanduslehed, et meie nendele
üles tähendaksime, kui palju igaüks kooli eestseisjanna,
inspektori ja valitsejanna kingituste heaks raha annab. Raha
pandi kokku õige palju, et kingid suurepärased saaksid, nagu
meie hiilgava gümnaasiumi seisukord seda nõudma pidi.
Kõige suuremat tegevust selle rahakorjamise juures
avaldasid klassipreilid, sest nad tahtsid selle läbi kooli valitsejanna
ja eestseisjanna lugupidamist endale võita. Teie ei või
arvatagi, missugusel kombel nad koolilastega ümber käivad. Neid
sunnitakse „ohverdama", ja kes raha ei taha kinkida, seda
häbistatakse ja nimetatakse kerjuseks ning tehakse
tunnistuste peale halvad tähendused.
Et ma ühel korral, kui korjandusleht mu kätte anti, sellele
alla ei kirjutanud, peeti seda suureks ülekohtuks. Raha mul ei
olnud ega olnud seda ka võimalik kuskilt saada. Lihtsalt, ma
mõtlesin, et ega selle väikese asja peale nõnda suurt rõhku
panda. Aga, nagu näha, vihastas minu olek klassipreilit väga.
„Mõtelge, m-lle Verigina, see on ju meie kalli Maria
Mih-hailovna heaks! Ta on ju meie kõikide vastu nõnda hea! Kas
teil mitte häbi ei ole!" ...
„Mul ei ole raha," vastasin ma.
„Siis võiksite mõne oma sõbranna käest raha laenata või
tädile sellest kirjutada!"
Klassipreili pealetungiv olek pahandas mind, mispärast ma
veidi teravas toonis vastasin: Kui tõsiseltki midagi tarvis on,
ei taha ma onu ja tädi käest küsida, ja niisuguse tühja asja
pärast ei lähe ma neid mingi hinna eest tülitama! Oma
sõbrannade käest ei tahtnud ma ka laenata, sest et mul oli vähe
tõsiseid sõbrannasid. Õigust ütelda polnud mul ühtegi inimest,
kes mul õige lähedal oleks seisnud.
Sel juhtumil oli kohe oma tagajärg. Kohe alandas klassi-
68
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
