Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Hääldamine - Konsonante märkivad tähed - Lisamärkusi hääldamise kohta
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
727
л esineb peenendamata [«kõva» л] ja peenendatult [«pehme» л].
Peenen-damata л hääldamisel puudutab keeleots ülemisi igemeid ja keele tagaosa
on asendis, nagu hääldaksime vokaali o. Peenendamata vene л ei oma
vastet eesti keeles, inglise keeles kuuldub ta sõnades wall, ball jne.
Pee-snendamata л esineb: konsonandi ees, näit. волк, волна jne., sõna lõpul,
näit. стол, пол jne.; vokaalide а, о, у, ы ees, näit. лампа, лошадь, луна,
лыжи jne. Peenendatud vene л hääldatakse nagu eesti 1 sõnades pall,
mull, kallim jine. ning esineb e, и, я, ё, ю ees või puhul, kui л järel on
peenendusmärk ь, näit. быль, ковыль, лёбель, линия, клятва, лён,
любить jne. Vene л ei hääldu kunagi nagu eesti 1 sõnades hull, mul jne.
M }
« |hääldatakse nagu sulgudes toodud vastavaid eesti häälikuid (vt. н
hääl-n (damist konsonantühendis -нк-, lk. 735).
P `
с hääldatakse nagu s, kuid peenemalt, vilistavamalt, keeleotsa ja hammaste
kitsama pilu vahelt. Ka on vene с tugevam, nagu eesti ss, näit. нас
[nass], вас [vass] jne.
T 1
ф j- hääldatakse nagu vastavaid eesti häälikuid t ja f.
x hääldatakse veine keeles tugevasti nagu h sõnades krahh, šahh jne.
ц hääldatakse nagu ts sõnades mets, kits, kuid vilistavamalt, keeleotsa ja
hammaste kitsama pi’u vahel; ц ei peenendu üldse,
ч hääldatakse nagu tš sõnades tšekk, tšello, tšehh jne., ч on tegelikult
konsonantühend [t ja š]. Et saavutada õiget vene ч hääldamist, tuleb
hääldamisel t ja š võimalikult kokku sulatada. Vene ч esineb alati
pee-nendatuna. Kirjakeelse hääldamise ühtsust taotlevate ortoeepiliste reeglite
kohaselt hääldatakse ч nagu ш sõnades что — што [što], чтобы —
штббы [štöbõ], конечно — канёшна [капёэпа].
tu hääldatakse nagu š sõnades šeff, šoti, šilling jne. Vene keeles esineb ш
peenendamatuna isegi siis, kui ta järel on peenendusmärk ь, näit. мышь
hääldatakse nagu камыш,
•щ hääldatakse nagu pikka ja peenendunud шш-d [šš’]: щи [šš’i], щётка
[šš’otka], плащ [plass’], товарищи [tavärišš’i] jne. Häälik щ esineb
alati peenendunult. Väär on hääldada seda kaashäälikut
konsonantühendina štš, mis on levinud ebaõnnestunult valitud kirjaviisi tõttu,
ъ (kõvendusmärk) tarvitatakse mõnede sõnade keskel e, я, ё, ю ees, kus
ta tähistab katkestust (pausi) sõna hääldamises, näit. объём [abjom].
Vahel tarvitatakse ъ asemel apostroofi (ülakoma) [’], näit. об’ём.
ь (peenendusmärk) ees hääldatakse konsonanti peenendatult, näit. соль,
конь, мальчик jne.; ь esineb ka eraldusmärgina e, я, ё, ю, и ees, näit.
вьюга [vjuuga], пьёт [pjot] jne.
Lisamärkusi hääldamise kohta.
1. Nagu nägime eespool, hääldatakse konsonanti vene keeles peenendatult,
kui kirjas järgnevad talle и, я, ё, ю, ь või peenendunud konsonant, näit.
sõnas песнь peenenduvad nii н kui ka c.
2. Kui konsonantühendeis helilised või helitud konsonandid asetsevad teiste
konsonantide ees (peale heliliste konsonantide л, м, н, p ja в), siis
a) heliline konsonant muutub helitu konsonandi ees helituks: д — т-ks:
сладкий [слаткий], ж — ш-ks: нбжка [нбшка], з — c-ks: сказка [скаска],
б — n-ks: губка [гѵпка], в — ф-ks: завтра [зафтра] jne.; kuid — развал
[развал] jne.;
b) helitu konsonant muutub helilise ees heliliseks: сдал [здал], просьба
[прбзьба], молотьба [маладьба]. отдых [бддых], к дому [гдбму] jne.;
kuid — смыл [смыл], крыло [крыло] jne.;
c) sisihäälikute ж, ч, ш, щ ees sulavad häälikud з ja с nendega kokku,
moodustades pika sisihääliku: сшил [шшыл], сжёг [жжок], с жиру
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
