- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
441

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - V - vintergatan ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

vintergatan

441

visa

talvetagavara, -varu; ~ gatan astr.
Linnutee; ~grön igihaljas; ~ gröna
sl bot. väike igihali; ~gäck [-j-] s2
bot. (kollaseõieline) niisujuur; ~
härdig talvekindel: ~ idrott -en talisport;
~kappa sl (naiste) talvemantel;
~ klädd adj. p. talveriietes; ~ kvarter
sõj. talvekorter; ~kyla -n talvekülm;
~lig talvine; ~ olympiad s3
taliolümpiamängud; ~rock s2 (meeste)
talvepalitu; ~ solstånd -ef astr.
talve-punkt (Päikese asend talvisel
pööripäeval); talvine pööripäev; ~sport s3
talisport; ~sömn -en vf. ~dvala,
~ trädgård s2 talveaed; ~väg s2
talitee; visa ngn ~en pilti, kedagi
minema saatma
vinthund s2 hurt
vintunna sl veinivaat
vinyl s3 keem. vinüül
vin j år s7: gott ~ hea viinamarja-aasta
v. -saak; ~äger s2, ~ ättika sl
veini-äädikas
viol s3 kannike
viola sl vioola, altviiul
violblå kannikesesinine
violett violetne

violjn s3 viiul; förste ~ esimene viiul
violoncell [-o- -o-] s3 tšello
violdoft -en kannikeselõhn
vipa sl zool. kiivitaja
vipp I s2 kõnek.: det var på ~ en att han
föll ta pidi peaaegu kukkuma; köla
~en fam. vedru välja viskama,
surema

vipp II s2 tehn. liitplokk, tali
vippa I sl 1) tups; 2) bof. pööris
vippa II vf 1) (üles-alla) vibama,
võnkuma; vibutama; 2) taliga tõstma
vipp |formig pöörisekujuline; ~ havre
-n bot. pööriskaer; ~ig tuulepäine,
kergemeelne; ~ stjärt s2 zool.
linavästrik

vips interj. viuhti!, vilksti!; ~ var han

borta viuhti oli ta läinud
vira vi mässima, mähkima; ~ in
sisse mähkima; ~ upp lahti mähkima
virak -en viiruk; doft av ~ viirukilõhn
virjl mehelik, mehine
virka vf heegeldama
virke s6 (tarbe)puu, puit; metsamaterjal;
färskt ~ toores puu; hyvlat ~
hööveldatud lauad; han är av hårdare ~
än sin bror pilti, ta on kõvemast puust
kui ta vend
virkes I avfall s7 puidutöötlemisjäätmed;
~ handlare metsakaupmees; ~
upplag s7 metsamaterjaliladu
virk I garn s7, s4 heegellõng, -niit;
~ mönster s7 heegelmuster; ~ nål s2
heegelnõel

virr|ig segane, hämmeldunud; seosetu,
arusaamatu; ~ ighet segadus,
hämmeldus; vassing; ~varr s7 virvarr,
segadus

virsing -en bot. kähar peakapsas, savoia
kapsas

virtuos 1. s3 virtuoos; 2. adj. virtuooslik
virulen|s s3 virulentsus,
nakatamisvõi-melisus; ~t virulentne,
nakatamisvõi-meline

virus s7 viirus; ~ sjukdom s2
viirushai-gus

virvel s2 1) keeris, pööris; viru,
(veekeeris; neelukoht; dansens virvlar
tantsu-keeris; 2) trummipõrin; slå en ~
trummi põristama; ~ rörelse
keerlemine, pöörlemine; ~ storm s2
keeristorm; ~vind s2 tuulepööris, -keeris,
keeristuul, tuulispask
virvla vf keerlema, pöörlema; ~ upp

damm tolmu üles keerutama
vis I s7 viis, mood, komme; på det ~et
niiviisi, sel viisil; på intet ~ mitte
mingil kombel, mitte kuidagi; på sitt
~ är hon snäll omal kombel on ta
kena

vis II adj. tark; en ~ man tark (mees);
de ~es sten tarkade kivi; av skadan
blir man ~ vs. küll häda õpetab; häda
ajab härja kaevu
visa I sl laul; Höga ~n Saalomoni
Ülemlaul; vad han sade var ord och
inga visor ta ütles puhast v. ilustamata
tõtt; hon år en ~ i hela staden ta ön
terve linna kõneaineks; alltid samma
~ ikka seesama vana lugu; slutet på
~ n blev att... lugu lõppes sellega,
et...

visa II vi 1) näitama, osutama; esitama,
ette näitama; ilmutama, üles näitama;
utställningen ~s kl. 12 näitus on
avatud kella 12-st; ~ ngn en artighet
kellegi vastu viisakust üles näitama;
~ ngn på dörren kellelegi ust
näitama, kedagi välja viskama; ~
tänderna pilti, hambaid näitama; gå före
och ~ vågen teed näitama, teejuhiks
olema; klockan ~r på 8 kell on 8;
2) (rõhul, abisõnadega): ~ bort
minema saatma, eemaldama; ~ fram
esitama, ette näitama; ~ omkring: han
~de mig omkring i staden ta näitas
mulle linna; ~ tillbaka tagasi
lükkama, kõrvale heitma; ~ upp (ette)
näitama; ~ ut välja v. minema saatma;
pihl. ust näitama; 3): ~ sig a) end
näitama; ilmuma; ~ sig från sin
bästa sida end parimast küljest
näitama; ~ sig vänlig mot ngn
kellessegi sõbralikult suhtuma; b) osu-

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:56:17 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1979/0441.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free