Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Aadu Reinwald - Õhtu päike (Õhtu päike, puista kulda) - Tähekene (Kaugelt udulisest ilmast) - Pisarad (Kewadise koidu a'al)
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
107
Õhtu päike.
Ohtu päike, puista kulda
Üle metsa, muru, maa ;
Puista kõnet pilwe põue —
Minu südamesse ka !
Mets siis heidab une sülle,
Muru magab rahuga,
Pilw ja minu süda sala
Mõnda tõtwad kaebama:
Rääkwad õnnest, rõõmust,
Waba walgeist ilma- [rahust,
Künni paneb uni peale[dest,
Neil ka pehmet hõlmakest.
Ohtu päike, puista kulda
Üle metsa, muru, maa,
Puista kõnet pilwe põue,
Minu südamesse ka !
Tähekene.
Kaugelt uduiisest ilmast
Tõusis mut üks täheke,
Tõusis, wilkus, kadus silmast
Waimutaewa tumesse.
Igatsedes silm ja süda
Otswad hiilgust ülewelt,
Aga nad ei leia teda
Paksu udu pilwedeit.
Oh et külm ja uduvvilu
Läheks lendes minema!
Siis mul armsa tähe ilu
Paistaks kuldse palgega.
Pisarad.
Kewadise koidu a’al
Wara kõndsin niidu ra’al:
Tuhat, tuhat pisarat
Heina ladwus kiiksiwad.
Küsin ühte sedamaid :
Pisar, kust sa siia said ?
Kiigud tormi tuule ees
Koidu paistel rohu sees,
Kostab wastu : Kuuled sa,
Muru all mu kodumaa I
Sinna minu wanemad
Muistena mind külwsiwad.
Tasa õhtul tuleme
Mustast kodust murule,
Öösel teine teisega
Nutu külwi mõtlema.
Paistab taewas päikene.
Lähme jälle mullasse ;
Öö meid walus ilma lõi,
Sest ei walgust näha wõi.
Kuulsin halet kaebamist :
Silmad läiksid pisarist —
Palju neist siis nutsin ma
Teiste hulka kastessa !
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
