Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Carl Robert Linnutaja - Hektori lahkumine (Tahad, Hektor, ära minult) - Paleused (O minu kuldsem eluiga)
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
— ,,Kõik mu mõtted, kõik mu ihkamised
Olgu muidu Leete osalised,
Aga minu arm ei lõpe seal !
Kuula ! waenlane ju möllab — ruttu
Wööle pane mõõk ja jäta nuttu !
Leetes minu arm ei kustu teal."
Paleused.
O minu kuldsem eluiga,
Kas lahkuda sa tahad tõest
Su rõõmude ja waludega,
Mu juurest jõuda kõigest wäest ?
Kas ühtegi ei wõi sind wiita
Su lahkeil kujutustel weel ?
Ei, sinu laineid sõudes siita
Ju näen ma aja kiirusteel.
Ju kustunud te walendused,
Mu noore ea teede paist ;
Ju kadund kallid paleused,
Ehk küll mu süda põlend teist;
Ka lõppend usk, kes asju ootis,
Mis waim mul ise sünnitas,
Ning jumalikus jooksus lootis
Ja ettetäheks kinnitas
Ah, nagu Wanemuise kannel
Kord härdast kõlas läbi maa,
Et põrm end tõstis lille annel
Ja kiwid tõusid elama I
Nii heitsin noorusarmu tujul
Ma loodust oma hõlma ka,
Künni ta elawuse kujul
Mu rinnal hakkas hingama !
Ta, osaldes mu armu tulda,
Mu keelel aimas rääkima,
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
