Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Lühike rootsi keele grammatika - Morfoloogia - Nimisõna (substantiv)
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
504
en stol ’tool’, ett bord ’laud’. Määramata artikliga nimisõna tähistab üldiselt mingit
varem mainimata isikut või asja:
det är en stol ’see on tool’;
här är ett bord ’siin on laud’.
Artiklid en ja ett on rõhuta ja erinevad selle poolest arvsõnadest en, ett ’üks’, mis
on alati rõhulised.
Määratud artikkel, mida kutsutakse ka postpositiivseks ehk lõppartikliks
(slutartikel), liidetakse nimisõna lõppu:
-en, -n (ainsuse utrumis): stol-en ’tool’, pojke-n ’poiss’;
-et, -t (ainsuse neutrumis): bord-et ’laud’, äpple-t ’õun’;
-na, -a, -en (mitmuses): stolar-na ’lauad’, äpplen-a ’õunad’, bord-en ’lauad’.
Ainsuse määratud artikleid -en ja -et kasutatakse siis, kui nimisõna lõpeb
konsonandiga, artikleid -n ja -t aga siis, kui nimisõna lõpeb vokaaliga. Mitmuse määratud
artikkel -na liidetakse nimisõnadele, mille mitmuse vormi lõpp on -r, artikkel -a aga
nimisõnadele, mille mitmuse vormi lõpp on -n; artikkel -en liidetakse neutrumi
nimisõnadele, mis ainsuses ja mitmuses on samakujulised (bord ’laud; lauad’ — bord-en
’lauad’).
Määratud artiklit kasutatakse üldiselt nimisõnadega, mis tähistavad mingit varem
mainitud või tuntud isikut või asja:
Det är ett rum. I rummet finns det en student. Studenten heter Gunnar. ’See on tuba.
Toas on üliõpilane. Üliõpilase nimi on Gunnar.’
Määratud vaba artikkel, mida kutsutakse ka adjektiiviartikliks, on den
utrumi sõnadel ainsuses, det [de:] neutrumi sõnadel ainsuses, de [di, dorn] mõlema
grammatilise soo sõnadel mitmuses.
Määratud vaba artiklit kasutatakse sel juhul, kui lõppartikliga nimisõnale eelneb
omadussõnaline täiend:
den unga flickan ’noor tüdruk’ — de unga flickorna ’noored tüdrukud’;
det stora huset ’suur maja’ — de stora husen ’suured majad’.
Määratud vabad artiklid on rõhuta ja erinevad selle poolest näitavatest
asesõnadest den, det ’see’ ja de ’need’, mis on alati rõhulised.
§ 10. Käänded.
Tänapäeva rootsi keeles on nimisõnal ainult kaks käänet:
1) põhikääne (grundform), milles on ühte sulanud vanemas keeles esinenud
nominatiiv, akusatiiv ja daativ:
en flicka või määratud vorm (artikliga) flickan ’tüdruk’;
flickor „ „ flickorna ’tüdrukud’;
2) genitiiv (genitiv), mis moodustatakse käändelõpu -s liitmisega põhikäändele:
en flicka-s bok, flickan-s bok ’tüdruku raamat’;
dessa flickor-s mor ’nende tüdrukute ema’;
flickorna-s föräldrar ’tüdrukute vanemad’.
Põhikäänet kasutatakse iseseisvalt või koos prepositsiooniga:
Pojken sjunger ’poiss laulab’. Far köpte pojken en bok ’isa ostis pojale raamatu’.
Far köpte boken åt pojken ’isa ostis (selle) raamatu pojale’.
Genitiivi kasutatakse eeskätt järgneva nimisõna täiendina:
flickans bok ’tüdruku raamat’, flickornas böcker ’tüdrukute raamatud’.
Tänapäeva rootsi keeles asendatakse genitiivivorm sageli prepositsionaalse
väljendiga:
toppen av berget ’mäe tipp’, gatorna I staden ’linna tänavad’, författare till boken
’raamatu autor’.
§ 11. Käändkonnad.
Grammatilise soo ja mitmuse lõpu järgi võib rootsi nimisõnad jaotada järgmistesse
käändkondadesse :
1) utrum, mitmuse lõpp -or [-ur],
2) utrum, mitmuse lõpp -ar,
3) utrum, mitmuse lõpp -er,
4) neutrum, mitmuse lõpp -er,
5) utrum, mitmuse lõpp -r,
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
