Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Lühike rootsi keele grammatika - Foneetika - Hääldamine
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
500
m [m] nagu eesti m: mål [mo:l] ’eesmärk’, moder [mu:der] ’ema’;
n [n] nagu eesti n: natt ’öö’, namn ’nimi’;
ng [r|] nasaalhäälik (ilma g-lõputa): lång [lori] ’pikk’, finger [fiiber] ’sõrm’,
längre [leiere] ’pikem; kauem’;
nk [r]k] nagu eesti sõnas tank: tänka [tet]ka] ’mõtlema’, bank [barjk] ’pank’;
gn [t]n] kui g ja n kuuluvad samasse silpi: vagn [var]n] ’vagun’, lugn [lut|n]
’rahulik, vaikne’; ka eesnimedes Agnes [alanes], Ragnar [rai]nar], Signe [sirjne]
(vrd. lagning [la:gnir|] ’valmistamine’, egna [e:gna] ’omad’, kus g ja n on
eri silpides);
p [p] helitu, aspireeritud p, mida hääldatakse eriti tugevalt sõna algul: park
’park’, papper ’paber’;
q [k] esineb ainult nimedes, ühendites qu või qv, mida hääldatakse kv:
Quarn-sfröm, Lundqvist;
r [r] keeletipu r nagu eesti sõnas rahu: bryta [bry:ta] ’murdma’, lära [lä:ra]
’õppima’, arm [arm] ’käsivars’; võib hääldada ka helilise tagapoolse
frika-tiivse r-ina, eriti sõna algul: röd [rö:d] ’punane’, rida [ri:da] ’ratsutama’;
rd, rl, m, häälduvad tavaliselt nagu supradentaalsed (ehk retroflekssed) d, 1, n, s, t,
rs, rt s. t. nende hääldamisel r kaob ja järgnevad konsonandid moodustatakse
hääliku r artikuleerimiskohas (taha suundunud keeleotsaga); võib hääldada
ka [rd], [rl] jne., kusjuures r on tagapoolne frikatiiv: hård [ho:(r)d] ’kõva’,
barn [ba:(r)n] ’laps’, kort [ko(r)t] ’lühike’ või [ku(r)t] ’kaart’;
s [s(s)] alati helitu ja intensiivselt hääldatud s, peaaegu nagu eesti ss;
transkriptsioonis märgime vokaalide vahel kahekordse s-iga, näit.: resa [re:ssa]
’reisima’, läsa [le:ssa] ’lugema’, teistel juhtudel ühekordse s-iga: säl [sa:l]
’saal’;
sc [s(s)] esineb võõrsõnades: seen [se:n] ’stseen’, discipel [dissi:pel] ’õpilane’;
[š] crescendo [krešendo] ’crescendo’;
sch [š] helitu sibilant (vrd. sj) võõrsõnades, nagu schack [sakk] ’male’, krasch
[krašš] ’krahh’;
sh [š] helitu sibilant (vrd. s]) inglise laensõnades: sheriff [šeriff] ’šerif, shorts
[šo:rts] ’lühikesed püksid’;
sj [š] helitu sibilant, tagapoolsem kui eesti š sõnas šokolaad: sju [šü:] ’seitse’,
själ [še:l] ’hing’, sjö [sö:] ’järv, meri’;
sk [sk] konsonantide ja tagavokaalide (a, o, u, ä) ees: skriva [skri:va] ’kirjutama’,
skola [sku:la] ’kool’; samuti tüve lõpus: fisken [fisken] ’kala’ (fisk -f-
lõpp-artikkel -en);
[š] helitu sibilant (vrd. sj) eesvokaalide (e, i, y, ä, ö) ees: ske [še:] ’juhtuma’,
skina [ši:na] ’paistma’, skön [šö:n] ’ilus’; samuti sõnades marskalk [maršalk]
’marssal’, människa [menniša] ’inimene’ (aga: mänsklig [menskli(g)]
’inimlik’);
skj [š] skjuta [šü:ta] ’(püssist) laskma’, skjorta [šurta] ’särk’;
stj [š] stjärna [šä:rna] ’(taeva)täht’, stjäla [še:la] ’varastama’.
Märkus. Võõrsufiksid -sion ja -ssion häälduvad [-šu:n]: divisipn
[divišu:n] ’diviis’, profession [profešu:n] ’elukutse’.
t [t] helitu aspireeritud dentaal, mida hääldatakse eriti tugevasti sõna algul:
tak [ta:k] ’katus’, tack [takk] ’tänan’, torn [tu:rn] ’torn’.
Märkus. Võõrsufiks-tion hääldub tavaliselt [-šu:n]: lektion [lekšu:n]
’õppetund’, generation [jenerašu:n] ’generatsioon’; üksikutes sõnades võib
sufiks -tion häälduda ka [-cu:n] (vrd. -t]): nation [na(t)šu:n] ’natsioon’;
häälikuühendid -tie ja -tia- häälduvad võõrsõnades [-tsie] ja [-tsia-]: aktie
[aktsie] ’aktsia’, initiatjv [initsiatiiv] ’initsiatiiv’; häälikuühend -tior
hääldub [-(t)sior]: recentior [resen(t)sior] ’värske tudeng’;
tj [c] helitu afrikaat (vrd. k eesvokaalide ees); tjugo [cü:gu] kakskümmend’,
tjänst [censt] ’teenistus’, tjock [cokk] ’paks’;
v [v] nagu eesti v: vara [va:ra] ’olema’, liv [li:v] ’elu’;
[f] helitu konsonandi ees: till havs [til hafs] ’merel’;
w [v] ainult nimedes: Wien [vi:n] ’Viin’; Wikström [vikström], Beskow [beskov];
x [ks] exempel [eksempel] ’näide’, läxa [leksa] ’kodune ülesanne’.
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
