- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
403

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - T - tvinsjuka ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

tvinsjuka

403

tvätt

tvin|sjuka sl, ~sot -en tiisikus
tvist s3 tüli, riid; lahkheli; vaidlus; ligga
i ~ med ngn kellegagi tülis olema;
slita ~ en vaidlust lõpetama,
tüliküsimust lahendama; ~a vi tülitsema,
vaidlema

tviste| fråga sl tüli- v. vaidlusküsimus;
~frö -[e]t tüliõun; ~ mål s7 jur.
protsess; ~ ämne s6 vaidlusobjekt
tvivel s7 kahtlus; det råder intet ~ om
det selles pole mingit kahtlust; utan ~
kahtlemata; ställa ngt utom allt ~
midagi väljapoole kahtlust seadma;
~ aktig kahtlane, kahtlustäratav;
küsitav; ~ s I mål s7 kahtlus; draga ngt i ~
midagi kahtluse alla seadma; sväva i
~ om ngt milleski kahtlema, millegi
kohta kahevahel olema
tvivla vi kahtlema; ~nde kahtlev;
ställa sig ~ till ngt millessegi
kahtlevalt suhtuma; ~re kahtleja
TV-tittare tele visiooni vaata j a
TV-värd(jnna) saatejuht [televisioonis)
tvung|en adj. p. 1) sunnitud; vara så
illa ~ paratamatuse ees seisma; 2)
tehtud, teeseldud, sunnitud; 3)
paratamatu, vajalik; det är en ~ sak see on
paratamatu; ~ it sup. vt. tvinga
två I v4 pesema; jag ~r mina händer
pilti, ma pesen oma käed (sellest)
puhtaks

två II num. kaks; ~ oeh ~ kahekaupa;
det skall vi bli ~ om selles asjas on
mul eriarvamus; båda ~ mõlemad;
~a sl (number) kaks; ~n teine klass
[koolis)

två|bent adj. p. kahejalgne; ~bladig 1)
kaheleheline; 2) kahe teraga [noa
kohta); ~cyl|ndrig tehn.
kahesilindriline; ~dela vi kaheks jagama,
pooli-tama; ~d kaheks jagatud, kahest
osast koosnev; ~faldig kahekordne;
• ~ familjshus s7 kaheperekonnaelamu;
~ färgad adj. p. kahevärviline;
~hju-lig kahe rattaga; ~hjuling kahe
rattaga sõiduk; ~ hundratalet kolmas
sajand; ~ kammarsystem -et pöl.
kahe-kojasüsteem; ~ krona sl
kahekrooni-line

tvål s2 seep; ~a vi seebitama; ~ till
ngn kõnek. kellelegi peapesu tegema;
~ ask s2 seebikarp; ~ bit s2 seebitükk
tvåledare el. kahesooneline juhe
tvål I fager läägelt ilus, klanitud; ~ig
seebine; ~kopp s2 seebialus;
~löd-der, -löddret seebivaht; ~ vatten
-vattnet seebivesi
tvåmanssäng s2 kaheinimesevoodi
två I mastare kahemastiline laev; ~ moto-

rig kahemootoriline
tvång -et sundus, sund; vägivald, surve

26*

tvångs I arbete -t sunnitöö; ~
föreställning sundkujutlus; ~ förflyttning

sunniviisiline ümberasustamine;

~ försäljning maj. sundmüük; ~läge
-/: vara i ~ väljapääsmatus olukorras
olema, paratamatuse ees seisma;
~mata vi vägisi toitma; ~medel s7
sunnivahend; ~tanke s2 sundmõte;
~ troja sl hullusärk; ~
uppfostringsanstalt s3 raskesti kasvatatavate laste
kool; ~ uttagning sõj. sundvärbamine;
~ åtgärd s3 sunniabinõu
två I partjregering kahe erakonna
valitsus; ~pipig kaheraudne [püssi kohta)-,
~radig kaherealine; ~ rumslägenhet
kahetoaline korter; ~siffrig
kahekohaline [arvu kohta)-, ~sitsig
kaheistmeline; ~språkig kakskeelne,
bilingviline; ~stavig kahesilbiline;
~ stegsraket s3 kaheastmeline rakett;
~stämmig kahehäälne; ~taktsmotor
s3 kahetaktiline mootor; ~tiden: vid
~ kella kahe paiku; ~ våningshus s7
kahekorruseline maja; ~ våningssäng
s2 kahekordne voodi v. nari;
~vär-d(ig) keem. kahevalentne; ~årig
kaheaastane; ~ åring kaheaastane
laps; ~ öring kaheööriline
tvär 1. s.: på ~en põiki, põigiti, risti;
sätta sig på ~en pilti, sõrgu vastu
ajama; 2. adj. 1) järsk; äkiline; en ~
vändning järsk pööre; ~ övergång
järsk üleminek; 2) tõrges; pahur,
tusane; ~a vi kõnek. põiki ületama;
~ en gata põiki üle tänava minema;
~balk s2 põiktala; ~ brant järsk,
püstloodne; ~ bromsa [-o-] vi järsult
pidurdama; ~gata sl põiktänav;
~ gående põigitine; ~händ -en
kämbla laius; ~ huggen adj. p. põiki
lõigatud; ~ linje s3 põikjoon; ~ läge
-t põikiasend; ~mätt: han blev ~
ta kõht sai äkki täis; ~ randig
põik-triibuline; ~ riktning põiksuund
tvärs adv. põiki, põigiti, risti; härs och
~, kors och ~ risti ja põiki; ~
igenom otse v. põiki läbi; ~ över gatan
otse üle tänava
tvär I slå s2 põikpuu; ~ snitt s7 ristlõige;
~ stanna vi järsku v. äkitselt peatuma;
~ streck s7 põikjoon; ~ säker täiesti
kindel; (liiga) enesekindel
tvärt adv. järsult; äkki; otsekohe; bryta
ngt ~ av midagi pooleks murdma;
svara ~ nej järsult keelduma; ~emot
risti vastu; ~om vastupidi
tvär I tystna vi äkitselt vait jääma; ~ vigg
s2 iriseja, toriseja; ~vägg s2 põiksein
tvätt s2 1) pesu; hänga ~en pesu
kuivama riputama; skicka bort ~ en pesu
pesumajasse saatma; 2) pesupesemine;

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:56:17 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1979/0403.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free