- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
223

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - L - långsam ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

långsam

223

lägga

långsam 1) aeglane; pikaldane; ~ i
vändningaina pikatoimeline; 2)
aeganõudev; 3) igav; vi hade ~ t meil oli
igav; ~het aeglus; ~t 1) aeglaselt;
pikkamööda, pikkamisi; 2) igavalt
lång!samtal s7 kaugekõne; ~seglare
1) kaugesõidulaev, -purjekas; 2)
pika-maasõitja; kaugelkäinu; ~sida sl
külgsein; mei. parras; ~sides mei.
pardad vastakuti; ~ siktig
pikaajaline; ~ sint adj. p. pikameelne; ~sjal
s2 kõnek. tuhandekrooniline; ~ skepp
s7 1) ehit. külglööv; 2) mer. van.
sõjalaev; ~ sluttande pikkamisi
laskuv v. alanev; ~ släpig veniv;
~ spelande kauamängiv; ~ s’räckt
adj. p. pikk; ~synt [-ü;-] adj. p. 1)
ettenägelik; 2) iüsiol. kaugelenägev;
~sökt [-Ö:-] adj. p. kaugelt otsitud,
karvupidi esilekistud
långt längie längst 1) kaugel; gå ~
piltl. elus kaugele jõudma; nu går
det för ~/ nüüd läheb asi liiale!; 2)
kaua; ~ innan ammu enne; ~ om
länge pikapeale, lõpuks; 3) palju,
märksa, tunduvalt; ~ bättre märksa
parem v. paremini; ~ ifrån
kaugeltki mitte; ~ gående adj. p.
kaugeleminev, -ulatuv (ka piltl.)
lång|tradare kaugesõidulaev;
kauge-veoauto; ~ tråkig igav, üksluine;
~våg sl ei. pikklaine; ~väga inv.
kaugelt, pika maa tagant; en ~ gäst
kauge külaline; ~ärmad adj. p.
pikkade varrukatega
lån I ord s7 laensõna; ~ tagare laenaja
lår I s2 kirst, kast
lår II s7 reis, kints

lås s7 lukk; inom ~ oeh born luku ja
riivi taga; gå i ~ lukku minema;
piltl. korda minema; ~a v3
lukustama; ~ in luku taha panema; ~ upp
lukust lahti keerama, avama; ~ ute
ukse taha jätma; ~bar lukustatav;
~ smed s3 lukksepp
låss inv. kõnek.: på ~ naljapärast
låt s2 lugu, pala, viis
låfa I lät låtit 1) kõlama, kostma;
maskinen låter illa masin teeb müra; jo,
det låter något det! iroon. mis sa
puhud!; 2) näima; du låter inte vidaie
glad sa ei näi kuigi rõõmus olevat;
ingen lät mäika något keegi ei
paistnud midagi märkavat
låta II lät låtit lubama, laskma; ~ bli
ngt (ngn) midagi (kedagi) rahule
jätma; låt vara att.. . kuigi. . .; olgugi
et. ..; låt se att... vaata, et.. .; ~
ngn föistå ngt kellelegi midagi mõista
andma; ~ ngn vänta kellelgi v.
kedagi oodata laskma; låt oss gå! läh-

me!, mingem!; låt bli att giåta! ära
nuta!, jäta nutt!; låt så vara olgu
peale; låt gå! las käia!; det låter göra
sig see on teostatav; det låter höra
sig! see juba on midagi!; ~ sig väl
smaka hea maitsta laskma; — upp
avama

låtsa vi, ~s vi dep. teesklema,
simuleerima; skall det här låtsas vara ...? kas
see peab olema ...?; han låtsas som
ingenting ta ei tee väljagi; han
låtsa-de(s) sova ta tegi näo, nagu magaks ta
lä neutr. mer. tuulevari; tuulealune külg
v. pool; i ~ tuulevarjus; där ligger
du i ~ piltl. selles (asjas) jääd sa
alla

läck inv. lekkiv; ~a 1 .sl lekk; 2. v3
lekkima; ~age [-a:š] s7 lekkimine
läcker 1) maitsev, hõrk; 2) maitsekas,
kena; ~bit s2 maiuspala; ~gom s2
maiasmokk
läder s7 nahk; ~ Imitation kunst- v.
tehisnahk; ~industr| s3 nahatööstus;
~lapp s2 zool. nahkhiir; ~varor pl.
nahakaubad
|äge s6 1) seisukord; olukord; 2) asend,
asukoht; huset hai ett vackeit ~
maja asub ilusas kohas
lägel s2 lähker

lägenhet 1) korter; 2): eltei låd och ~
võimalust mööda; vid föista ~
esimesel võimalusel
läger s7 1) laager; leer; 2) ase; leda sig
ett ~ aset tegema; ~eld s7
laagrituli; ~vall: ligga i ~ hooletusse
jäetud olema
lägg s2 säär

lägga lade lagt 1) panema, asetama,
paigutama; ~ bain lapsi magama
panema; ~ på hjäitat südamele
panema; südamesse võtma; ~ vantarna
på ngt piltl. millelegi kätt peale
panema, midagi endale rabama; ~
undei sig piltl. alla heitma, alistama;
~ håiet soengut tegema; ~ giunden
rajama; ~ ägg munema; 2) (rõhul,
abisõnadega): ~ an laskeasendisse
asuma; püssi palgesse panema; ~ an
på a) taotlema; b) meeldida püüdma;
~ bort a) ära panema; b) maha
jätma; ~ bort titlarna kõnek. sina peale
üle minema; ~ fram esitama; vrd.
framlägga; ~ för (toitu) ette panema
v. võtma; ~ ifrån sig käest ära
panema; ~ ihop kokku panema; ~ in
a) sisse panema; b) konserveerima;
~ in ansökan avaldust esitama; ~
ned (ner) a) maha panema; b)
paigutama, mahutama (raha); c) (riideid)
pikemaks laskma; d) laskma
(jahilooma); e): ~ ned arbetet tööd seisma

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:56:17 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1979/0223.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free